Реферат Pangalaenude tagastamise tagamine
Работа добавлена на сайт bukvasha.net: 2015-10-28Поможем написать учебную работу
Если у вас возникли сложности с курсовой, контрольной, дипломной, рефератом, отчетом по практике, научно-исследовательской и любой другой работой - мы готовы помочь.
Предоплата всего
от 25%
Подписываем
договор
SISSEJUHATUS
Kдesoleval ajal, mil pьsimajддnud pankade nimekiri on tunduvalt lьhenenud, pццravad tegutsevate pankade juhid senisest enam tдhelepanu nii oma tegevuse turvalisuse kui ka kasulikkuse tagamisele pььdega minimiseerida riske ja ohte.
Vaatamata sellele on panga ьheks suurimaks aktivaoperatsiooniks krediteerimine, mis kдtkeb endas riske. Sellest tulenevalt vфib pidada krediteeritavate projektide vдlja valemist ьheks tдhtsamaks ja vastutusrikkamaks ьlesandeks, sest krediteerimine on ju panganduse peamine funktsioon ja suurim sissetuleku allikas.
Kuna дripankade oluliseks erinevuseks teistest ettevфtetest on suur vффrkapitali osatдhtsus passivas, mфjutavad ebaфnnestunud krediteerimisoperatsioonidoluliselt panga omakapitali adekvaatsust ning usaldust panga vastu.
Samuti on krediidiriski juhtimine Eestis arenev valdkond, mis nфuab pangateenistujatelt pidevat enesetдiendamist ning uute juhtimisprintsiipide - ning meetodite ellurakendamist.
Kдesolev bakalaureusetцц on kirjutatud teemal “ Pangalaenude tagastamise tagamine “ kreeditori seisukohtadest lдhtuvalt. Teema valikul oli mitu argumentatsiooni. Laenude tagastamisega seotud probleemid on tдnapдeva Eestis vдga aktuaalsed, krediidiriski juhtimisega puutuvad kokku paljud panga tццtajad alates laenujuhist kuni laenukomitee tццs osaleva tippjuhtkonnani.
Juba pikemat aega on panganduses aktiivset kдsitlust leidnud krediidiriski juhtimise probleem, kuid seni pole leitud sobivaid ja kфiki osapooli rahuldavaid lahendusi. Seetфttu on valitud selline teema. Ja viimane argument: olen nimetatud valdkonnaga praktikas kokku puutunud.
Kдesoleva bakalaureusetцц eesmдrgiks ei ole kфigile krediidiriski vдhendamisega seotud probleemidele lahenduse leidmine. Eesmдrgiks on nende probleemide lahtimфtestamine ja sisuline analььs. Tцц on koostatud eesmдrgiga nдidata, millistest teguritest sфltub krediidi tagastamise tagamine ja pakkuda vдlja nii teoreetilisi kui praaktilisi lahendusi panga krediidiriski optimaalseks juhtimiseks.
Bakalaureusetцц on ьles ehitatud loogiliselt. Tцц sisu vфib tinglikult jaotada teoreetiliseks ja praktiliseks.
Tцц esimeses peatьkis leiavad kдsitlust olulisemad riskid ja ohud, millega tдnapдeva pankadel tuleb kokku puutuda, samas pььtakse kirjeldada krediidiriski maandamise ja vдltimise vфimalusi.
Tццs on panga seisukohalt lдhtudes puudatatud krediidipoliitika olemust, krediteerimise pфhinфudeid, sest kфik kommertspangad kuuluvad keskpanga jдrelevalve alla ning peavad jдrgima keskpanga kehtestatud normatiive.
Vaatluse all on Eestis laenusaaja distsiplineerimise eesmдrgil loodud aktsiaselts Krediidiinfo.
Kдsitlust leiavad kuus aspekti, mis on vajalikud laenutaotleja krediidivддrsuse hindamiseks. See on rohkem teoreetiline osa.
Panga omakapital peab kindlustama tema tegevuseks vajaliku likviidsuse ja maksevфime. Viimase tagamiseks on ддrmiselt tдhtis, et laenu vфtja oleks vфimeline pangale фigeaegselt raha tagastama. Ainult nii on pangal vфimalik paremini rahuldada kliendite nфudeid, sellehulgas ka laenutaotlusi, ning kindlustada seejuures likviidsus ja maksevфime.
Teine osa on pьhendatud firma majandusliku seisundi analььsimisele. Majandusliku edukuse peamiseks nдitajaks on ettevфtte finantsaruanded.
Ettevфtte finantsolukorra hindamisel tuleb esmalt tдhelepanna vффrkapitali intressimфju suhtarvudele. Kui ettevфtte poolt vфetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressi kattekordaja ehk seda, kas ettevфte on suuteline intresse tasuma. Teine rьhm on maksevфime ja likviidsuse taseme nдitajad, mis iseloomustavad ettevфtte vфimet tдita oma lьhiajalisi kohustusi. Rentaabluse suhtarvudest selgub firma efektiivsus kasumi kujundamisel. Kфiki tдhtsamaid finantsnдitajaid tuleb aga vaadelda ka dьnaamikas, jдlgida, kas nad on kasvanud vфi kahanenud, missugune on suundumus.
Kolmandas peatьkis on kajastatud laenutaotluste analььsi spetsiifika fььsilise isiku puhul.
Neljandas peatьkis on pфhitдhelepanu suunatud laenu tagatisega seotud kьsimustele. Vaatluse alla tulevad erinevad tagatise liigid ja nende kujunemine.
Samuti on vaadeldud pandiфigusega seotud probleeme. Kдsitlust leiab ka vддrtpaberite pantimise ja kinnipidamisфiguse teema.
Seejдrel vaadeldakse pandi фiguste rakendamisega kaasnevaid raskusi ja otsitakse vфimalikke lahendeid.
Analььsides Eesti panganduse probleeme tдnapдeva panganduses, on kдesoleva bakalaureusetццs pььtud kirjeldada Eesti panganduse lдhituleviku arengutrende.
Tцц teoreetilise poole koostamisel on olnud baasiks “Commercial Bank Management: Producing and Selling Financial Services” ja “The Handbook of Mortgage Banking”.
Tцц koostamisel on tдiendavalt kasutatud erinevate vдlisautorite teoseid, samuti Eesti seadusandlust, eestikeelset kirjandust ning perioodikat, Eesti Panga bьlletддne ja Eesti Tццstuspanga ja Pфhja - Eesti panga sisedokumentatsiooni.
Tцц illustreerimiseks on lisatud laenu-, pandi-, garantii- ja kдenduselepingu nдidised, samuti rahavoogude aruande standardьlesehitus ja laenu- ja garantiitaotluste protseduuri skeem.
1.
KREDIIDIRISK PANKADES JA SELLE MAANDAMISE
VФIMALUSED
1.1.
KREDIIDIRISKI AN
ALЬЬS
Igasugune дritegevus on suuremal vфi vдhemal mддral seotud riskiga.
Panganduskeskkond sisaldab alati tervet rida riske. Meie oludes on kфige tдhtsam arvestada krediidiriski.
Krediidirisk tдhendab vфimalus jддda ilma kapitalist ja implitsiitset likviidsusriskivфimalust.
Analььsides krediidiriski, on meie eesmдrgiks mфista, millist krediidipoliitikat antud pangas teostatakse. Nii nagu ka likviidsuse puhul, nii ka siin ei ole seda eesmдrki vфimalik saavutada ьheainsa nдitajana leidmisega, vaid tuleb arvutada mitmeid nдitajaid, milliste kokkuvфtmisel saab leida panga tфenдolise lдhenumise krediidiriski probleemile. Samuti tuleb ka siin leida neid nдitajaid mitme perioodi lфikes, sest siis annavad nad ьlevaate ka sellest, mil mддral kasutab pank ьht vфi teist krediidipoliitikat ja millise kasuks on ta viimasel ajal on otsustanud. Krediidipoliitika nдitajad vдljendavad ka aktivate kvaliteeti, kui ьht valitud krediidipoliitika tulemust ning ьhtlasi jдlle ka panga riski - tulu kompromissi (51, lk. 47).
Ьhe mдrkusena krediidiriski analььsi juurde tuleb цelda ka seda, et kui ollakse huvitatud panga krediidipoliitika mфistmisest, siis tuleb analььs lдbi viia ka siis, kui pank on deklareerinud end seda vфi teist poliitikat lдbi viivat. Seda seetфttu, et mфnikord pangad kьll arvavad end mingit poliitikat lдbi viivat, kuid vдhese ettevalmistuse tфttu ei ole vфimelised vфetavaid riske reaalselt hindama ning seega tegelikult tegutsevad juhuslikult kahe poliitika vahepeal. Viimasel juhul ilmneb see varem vфi hiljem suurtes kaotustes, mis tulevad kasumist kinni maksta.
Mahakantud laenude suhe keskmisesse kogulaenu.
See nдitaja on baasiliseks aluseks panga krediidipoliitika mфistmisel, sest laenude mahakandmise mддr vдljendab suurema riskiga laenude osatдhtsust kogu laenuportfellis ehk mitu krooni kaotatakse halbade laenude tфttu ьhe vдljaantud laenude krooni kohta.
Nдitaja on kohandatud tegelikele kaotustele - mццdunud perioodidel maha kantud laenudest tagasivфidetud summad on maha arvatud antud perioodi kaotustest.
Antud perioodis maha Tagasivфidetud summad eelmiste
kantud laenud — perioodide mahakandmistest
_____________________________________________________________
Antud perioodi keskmised kogulaenud
Nagu teada, tдhendab minimaalse riski poliitika pььdu tдita panga laenuportfell kьll vдhetulusete, kuid samas vдikese riskiga laenudega.
Laenude mahakandmisvaru mддr.
See nдitaja iseloomustab panga enese hinnangut oma krediidipoliitikale ja seega vфimaldab hinnata pangajuhtide teadlikkust oma tegelikust krediidipoliitikast. Lihtsalt vдljendudes annab see nдitaja lubatava (riskifondiga kaetud) laenude kaotuse kroonides ьhe vдljaantud laenude krooni kohta.
Reservid laenude mahakandmiseks
_____________________________________
Perioodi keskmine vдljaantud laenude summa
Kui see nдitaja on suurem kui eelmine vфi ilmutab samasugust muutumistendentsi, siis vфib ьldiselt tцdeta, et juhtkond on teadlikult valinud selle vфi teise krediidipoliitika. Samas vфib teda kдsitada ka iseseisva nдitajana, sest eeldusel, et juhtkond viib lдbi mingisugust krediidipoliitikat ja teeb seda фnnestunult, on ta enam - vдhen samavддrne eelmise nдitajaga. Sellise kдsitluse juures iseloomustab see nдitaja juhtkonna hinnangut oma laenuportfelli kvaliteedile ja ka valitud krediidipoliitikat.
Peatatud laenude osa kogu laenuportfellist.
Ka see on ьks aktivate kvaliteedi nдitaja, mis annab lisainfot eelmiste juurde, iseloomustades laenude osakaalu, millised tuleb vфib-olla jдrgmises perioodis maha kanda ehk teisisфnu mitu krooni laenusid vфib tulla jдrgmises perioodis mahakandmisele ьhe vдljaantud laenude krooni kohta.
Sellele nдitajale on iseloomulik see, et kui eelmised nдitajad olid seotud minevikuga ja kaugemas minevikus rakendatud krediidipoliitikaga, siis see nдitaja on suhteliselt rohkem olevikus (krediidipoliitika) ja osaliselt ka tulevikus. Antud nдitaja alusel on vфimalik ka tдpsemini hinnata krediidipoliitika muutumist viimastel perioodidel.
Puhtad laenud
___________________________
Perioodi keskmised kogulaenud
Peatatud laenude all tuleb siin mфista laenusid, millistelt on intressi arvestamine peatatud ja millised on uutele tingimustele ьmber vormistatud (ka pikendatud). Seda tehakse eelkфige selleks, et laenusaaja oleks vфimeline vдhemalt mingi osa saadud laenust tagasi maksma. Kui suur see suhe peaks olema selle vфi teise poliitika puhul, seda saab цelda ainult pikaajaliste kogemuse alusel, sest ainult kogemused vфivad nдidata, kui suur osa peatatud laenudest tuleb hiljem siiski maha kanda.
Need olid pфhilised nдitajad, milliste alusel saab hinnata panga krediidipoliitikat ja valmidust anda riskantseid laenusid.
Rддkides krediidiriskist, on olulised kьsimused nii makserisk kui ka nn. ostujфu risk. Makseriskiga puutub pank kokku, kui laenusaaja ei maksa laenu фigeaegselt tagasi, seda kas maksejфuetusest vфi ebaaususest. Ostujфu riskiga on tegemist siis, kui tulenevalt kфrgest inflatsioonitempost on maksetдhtaja lфpul tagasimakstava laenu pфhisummal vдiksem ostujфud, kui laenuandja lootis laenu andes. Seetфttu peaksid intressimддrad olema alati kфrgemad inflatsioonitempost (20, lk.20).
Krediidiriski analььsi juurde tuleb ilmtingimata lisada, et paljuski olenavad panga finantstulemused ja sealhulgas ka krediidipoliitikale viitavad tulemused ьldisest majandussituatsioonist. Nii vфib iga majandusliku languse saabumisel tдheldada suuremaid laenukaotusi, aga kui algab uus elavnemise periood, siis aktsepteeritavat riski nдitavad arvud osutavad justkui rakendataks minimaalse riski poliitikat (5, lk. 10). Seega tuleb koos krediidiriski iseloomustavate suhtarvude reaga jдlgida ka samas perioodis toimunud majanduskeskkonna muutusi, sest muidu jфuame varem vфi hiljem valedale jдreldustele pangas kasutatava krediidipoliitika suhtes.
Pangad ei oma sageli vдlja tццtatud kindlalt krediidiriski juhtimine protsessi. Kфige sagedamateks puudusteks saab nimetada jдrgmisi:
· poliitikat kajastava kirjalikult fikseeritud dokumendi puudumine;
· piirangute puudumine portfelli kontsentreerimise vastu;
· liigne krediidijuhtimine tsentraliseerimine vфi detsentraliseerimine;
· halb krediiteeritava majandusharu analььs;
· laenuvфtjate finantsanalььsi pealiskaudsus;
· tagatise ьlehindamine;
· liiga vдhene kontakt kliendiga;
· laenude ьle kontrolli puudumine;
· tagatise vддrtuse suurendamise vфimaluse puudumine krediidi kvaliteedi langemisel;
· liigne laenatud vahendite kasutamine;
· puudulik krediididokumentatsiooni;
· laenukahjumite katmise reservipuudumine;
· oskamatus effektiivselt kontrollida ja auditeerida krediidiprotsessi;
Need puudused muutuvad krediidiportfelli nфrkuseks, sisaldades halbade laenude suurt osatдhtsut, laenukahjumeid, maksejфuetust ja vдhest likviidsust.
Siinkohal tuuakse nдide pangajдrelevalve tegevusest riskide hindamisel. Siit selguvad ka mфned olulised riskianalььsi ьldpфhimфtted.
Kontrollitakse vдljaantud laenude vastavust panga ьldise laenupoliitikaga,
kontrollitakse, kas krediit on vдlja antud sellisena, et laenu eesmдrk on luua tagasimakse eesmдrke,
kontrollitakse, kas teisene tagasimakse allikas ja maksegraafik on kindlaks mддratud,
kontrollitakse, kas andmed laenutaotleja finantsolukorra ja - nдitajate kohta on kontrollitud,
kontrollitakse, kas laenuliimidid vastavad laenutььpidele, kas laenuanalььtikute ja - krediidikomiteede otsustuslimiidid on фigesti mддratud, kas laenuportfelli mitmekesistamiseks on kindlad reeglid, kas tagasimaksete jдlgimiseks on korralikud seiresьsteemid, kas juhtkonna informeerimine tagab tegusa jдrelvalve riskitaseme ьle jne jne. (4, lk.4).
Nagu siit nдha, huvitab pangajдrelvalvet eelkфige laenuportfell, mitte aga ьksik laen. Teisisфnu on oluline, et panga valitud riskistrateegia sobiks riskivфimega.
Riski suuruse hindamiseks ei piisa ainult laenuportfelli suuruse teadmisest. Palju olulisem on laenuportfelli kvaliteet. Kvaliteetse laenuportfelli eelduseks on kindlad ja lдbimфeldud nфuded, mida pank kфigile laenusaajatele esitab: дriplaan, garantiide ja tagatiste kvaliteet, finantsdokumentatsiooni kvaliteet, laenusaaja tegevuse kohapealne kontroll, tema tegevuse jдrjekindel finantsanalььs, EP kehtestatud kliendi riski kontsentratsiooni nфude jдrgmine. Vдhitдhtis pole ka panga tццtajate kvalifikatsioon. Kui pank on range, on tema laenuportfelli kvaliteet hea ja laenurisk vдike (11, lk. 15).
1.2. KESKPANGA ADMINISTRATIIVSED MEETODID
Pangal pole фigust pдris oma suva jдrgi anda laenusid kellele tahes ja mis tahes tingimustel.
Krediidiasutuste seadus kohustab panka laenude andmisel jдrgima “krediteerimise pфhiprintsiipe” ja “hдid pangandustavasid”, sealhulgas kontrollima laenusaajate maksevфimelisust ja tagatiste olamasolu.
Tagatiste kohta ьtleb krediidiasutuste seadus jдrgmist.
· Laene vallasasja tagatisel vфidakse anda, kui:
1) tagatiseks on reaalselt olemasolev kuld ja muud vддrismetallid, vekslid ja teised tдhtajalised maksekohustused, riigi ja omavalitsuste vддrtpaberid, aktsiad, osatдhed, vфla- ja pantkirjad, kaubad, kaupade veo- ja hoiutunnistused vфi muud krediidiasutuse krediidikomitee poolt reaalse tagatisena tunnustatud vallasasjad;
2) tagatise turuvддrtus on suurem antava laenu summast (15, lk.29).
· Laene kinnisasja tagatisel vфidakse anda, kui laenu tagatiseks oleva vara kфik koormatised ja kohustused kokku koos tagatava laenuga ei ьleta kahte kolmandikku selle vara realiseerimise turuvддrtusest krediidiasutuse hinnangu jдrgi.
Panga seisukohalt on krediitide vдljastamisel oluliseimad jдrgmised pфhimфtted (35, lk. 6):
1) laen peab olema tagastatav - kindla tagatise olemasolu laenusaajal varalisel kujul vфi maksuvфimeliste isikute garantii nдol;
2) laen peab olema vдljastatud kindla tдhtaja peale;
3) vдljastatud laen peab omama kindlat eesmдrki (kas siis дrilist vфi nдiteks eraisikuile maja ehitamiseks);
4) laen peab olema tasuline, see tдhendab, et keelatud on anda intressita vфi sьmboolse intressiga
laene, vдlja arvatud sellised erandid, mis on seadusega ette nдhtud (praegu Eesti seadus selliseid erandeid fikseerinud ei ole);
5) samuti ei tohi laenuintress olla vдiksem kui sama panga enese vфetud laenudelt ja hoiustelt makstav intressimддr;
6) laenusaaja peab olema maksuvфimeline - krediteerida vфib vaid neid laenutaotlejaid kellel on olemas reaalsed vфimalused tagastada laenusumma koos intressidega kindlaksmддratud tдhtajal.
Vдltimaks olukorda, kus ьheainsa laenuvфtja suutmatus oma vфlga tasuda saab saatuslikuks kogu pangale, kehtib panganduses rida laenuriskide kontsentratsiooni piiravaid nфudeid. Need on sфnastatud jдrgmiselt (14, §42):
Riskikontsentratsioon - krediidiriski kontsentreerumise nдitaja.
1. Suure riskiga laenuks loetakse laenu, mis ьletab 10 protsenti panga omavahenditest. Selliseid laene vфib anda ainult vastava pдdevusega pфhikirjalise organi otsusel.
2. Pangal ei ole lubatud anda ьhele isikule vфi omavahel seotud osapooltele laenu, mis ьletab 25 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. Omavahel seotud osapoolteks loetakse:
- kahte vфi enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele ьhist riski, kuna neist ьks vфi mitu omavad kas otseselt vфi kaudselt kontrolli teise vфi teiste tegevuse ьle vфi
- kahte vфi enamat isikut, kelle vahel ei ole eelmises lфikes mainitud seost, kuid kes kujutavad krediidiasutusele ьhist riski, kuna nad on vastastikku seotud nii, et neist ьhe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tфenдolised makseraskused ka teisel (teistel).
Sellistel juhtudel tuleb ьksikute osapoolte vфlakohustused liita ja vaadelda seda kui omavahel seotud osapoolte ьhist vфlakohustust.
3. Panga allasutusele, peaettevфttele ja peaettevфtte teistele allasutustele antud laenude kogusumma ei vфi ьletada 20 protsenti panga omavahenditest.
4. Panga poolt antud suure riskiga laenude kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti panga omavahenditest.
5. Pank on kohustatud laenulepingu sфlmimise pдeval informeerima Eesti Panka isikutest, kelle kohustused panga ees ьletavad 3 protsenti panga omavahenditest ja nende laenusaajate poolt antud tagatistest. Juriidilistest isikutest laenusaajate puhul tuleb esitada ka andmed nende isikute (aktsionдride vфi osanike) kohta, kellel on laenu saanud ettevфttes oluline osalus.
6. Pirangutes tehtavad erandid ja nende tegemise korra kehtestab Eesti Pank.
Eesti Panga Nфukogu kinnitas uuendatud usaldatavusnormatiivid 5. detsembril 1995 (4, lk. 11):
· suure riskikontsentratsiooniga klientide puhul saab nende registreerimisnumbrite kaudu infot omanike ja juhtide seostest, erinevatest gruppidest, mis omavad vфlgnevusi mitme panga ees;lisandub info klientide tegevusala kohta; tuleb kajastada kliendi viivislaenud ning anda hinnang tфenдolistele kahjudele;
· vaatluse alla vфetakse klientide koguvфlg panga ees; bilansiliste kirjete kohta on tдpsemad seletused ning bilansivдliseid vфetakse arvesse vastavalt ьldtunnustatud tavadele (senise ьldise 50% asemel);
· piirmддradest vabastuse puhul on lдhtutud ьldaktsepteeritud tavadest ning vabastuste mддr laieneb (eriti A-tsooni ja Eesti krediidiasutustes oleviad lьhiajalisi vahendeid silmas pidades); lьhiajalised nфuded B-tsooni krediidiasutustele on vabastatud 50% ulatuses (arvestades sealset riski);
· omavahel seotud osapoolte mфiste on senisest mдrksa konkreetsem;
· konsolideerimisgrupi (va liisingettevфtted) puhul kehtivad piirangud kuni konsolideeritud aruandluse tдpsustatud eeskirjade kehtestamiseni.
Selleks et vдlistada vфimalus, et pangaomanik vфi pangajuht iseenesele liiga soodsat laenu annab ja seejuures hoiustajate huve kahjustab, on seadusega kehtestatud mitmed piirangud.
· Krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liikmed, tegevjuht, krediidikomitee esimees, revisjonikomisjoni liikmed ja selle esimees ning krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad ei vфi saada samas krediidiasutusest laenu ьhelgi kujul. Laene ei ole lubatud anda ka ьhelegi дritehinguid sooritavale juriidilisele isikule, mille omanikuks (seal hulgas aktsionдriks, kellele kuulub rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist) on krediidiasutuses olulist osalust omav aktsionдr, krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liige vфi tegevjuht, samuti juriidilistele isikutele, mille juhatuse vфi nфukogu liikmed enamuse moodustavad krediidiasutuse juhatuse liikmed vфi krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad.
· Krediidiasutuse aktsionдrid, kellele kuuluv osa aktsiakapitalist on suurem kui 10 protsenti, vфivad saada samast krediidiasutusest laenu ainult jдrgmistel piiravatel tingimustel:
1) laenu summa ei ьleta 50 protsentii aktsionдri poolt aktsiakapitali otseselt vфi kaudselt mahutatud summast;
2) laenu taotlev aktsionдr ei tццta krediidiasutuses ьhelgi ametikohal ega tдida muid ьlesandeid, mis vдlistavad kдesoleva paragrahvi 9. lфike jдrgi samast krediidiasutusest laenu saamise vфimaluse;
3) laen antakse tдhtajaga kuni ьks aasta ja laenulepingus nдhakse ette, et seda saab pikendada ainult ьks kord kuni kuueks kuuks;
4) laenu andmise otsustamisest, mille taotlejaks on krediidikomitee liige vфi tema lдhikondne, nimetatud krediidikomitee liige osa ei vфta (tal pole selle otsuse tegemisel ei sфna- ega hддleфigust).
1.2.
PANGA LAENUPOLIITIKA
Panga majandustegevus on seotud teatud krediidiriskiga. Krediidirisk pankade jaoks praeguses Eestis on ьks olulisemad probleeme - olid ju halvad laenud nii mфnegi kommertspanga pankrotistumise peapфhjuseks, samuti on kogu maailma pankades viimastel aastatel ebaфige laenupoliitika tulemusena maha kantud hiigelsuuri summasid.
Vastavalt 1996. aasta veebruaris kinnitatud pankade sisekontrollitцц alustele nфutakse Eestis pankadelt riskijuhtimisele suunatud tegevuskavade ja protseduurireeglite fikseerimist pдdeva juhtorgani otsusega kinnitatud dokumentides. Kohustuslikult fikseeritavate tegevuskavade ja protseduuride struktuur ja sisu sфltub panga tegevuse eripдradest, organisatsioonilisest ьlesehitusest, sisemisest tццjaotusest, tehingute iseloomust ja nendega seotud riskide suurusest.
Tegevuskavade ja protseduuride kompleks peab vфimaldama:
· kujundada ja kehtestada headele pangandustavadele vastavad kдitumisnormid nii pangale kui ka selle tццtajatele;
· vдhemalt igaks aastaks koostada ja ellu viia panga operatiivne (lьhiajaline) дriplaan;
· koostada panga juhtimisstruktuurile vastav riskide kontrollimise ja juhtimise skeem, mis vфimaldaks panga tegevuses sisalduvate riskide suurust hinnata ja jдlgida, et summaarne risk vastaks panga finantsseisundile ega ьletaks kehtestatud normatiive;
· kujundada ja ellu viia efektiivset personalipoliitikat.
Nфuetekohaste protseduuride kompleksi koostamiseks on eelnevalt vaja:
· kindlaks mддrata ja dokumentaalset fikseerida vajalike protseduuride hulk ja organisatsiooniline struktuur;
· kindlaks mддrata ьksikute juhtimistasemete vфimupiirid;
· tдpselt piiritleda ьksikute tццtajate vastutus;
· korraldada nфuetekohane raamatupidamine ja kujundada juhtkonna vajadustele vastav infosьsteem;
· kindlaks mддrata ja kehtestada aktivate ja passivate фige ja usaldusvддrse hindamise meetodid;
· kehtestada informatsioonitehnika usaldusvддrsuse hindamise kriteeriumid ja kontroll.
Kфik tegevuskavad ja protseduurid peavad olema kirjalikult vфi elektrooniliselt dokumenteeritud. Dokumentide vormistamine tagab nende ьhese tфlgendamise kфikide tдitjate poolt ja vфimaldab kontrollida nende jфustumist, kehtivust ja hinnata piisavust.
Pank peab mфtlema, kui suure osa finantsressursse ta paneb raha teenima, st kui palju ta vдlja laenab. Selle jaoks on igal pangal vдlja tццtatud oma kindel krediidipoliitika, mille alusel ta moodustab laenuportfelli (vt. joonis 1).
Joonis 1. Konsolideeritud laenuportfelli jaotus tegevusharude jдrgi (protsentides).
Nдiteks Hansapanga konsolideeritud portfellis on enam krediteeritud valdkondadeks kaubandus, ehitus ja kinnisvara haldamine, hotellindus ja reisiteenindus, kerge tццstus ning transport ja side (6, lk. 11).
Laenupoliitika mддratleb panga laenutegevuse pфhimфtted ja on tema strateegia osa (vt. lisa 1).
Viimasel ajal muutus rangemaks pankade laenupoliitika, mille pфhjuseks olid nii kommertspankade ettevaatlikum tegevus peale Sotsiaalpangas toimunut kui ka krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide karmistamine Eesti Panga Nфukogu poolt (16, lk. 17).
Iga pank kinnitab krediteerimiseeskirja, mis sдtestab laenu andmise korra ja vфimaldab seelдbi vдhendada krediteerimisega seonduvat riski. Reeglina koosneb see kaheksast erinevast osast, mis omakorda liigendatud:
1. Ettevфtete ja ьksikisikute laenuvфimalused pangas.
2. Laenupдdevus.
3. Ьldnфuded laenutaotluse dokumentidele.
4. Laenude vдljastamise kord pangas:
1) ettevalmistav tцц,
2) vormistamine, vдljaandmine ja vastutus.
5. Nфuded laenude dokumentatsiooni sдilitamise kohta.
6. Laenu tagatis.
7. Laenutegevuse tulud.
8. Laenu hooldamine.
Eesti kommertspangad annavad laenu riiklikele ja eraettevфtetele ning eraisikutele jдrgmisteks otstarbeks:
· lьhiajaline krediit tootmisvajadusteks ja kдibekapitali finantseerimiseks;
· pikaajaline laen uue projekti kдivitamise kдibekapitaliks vфi pфhivahendite ostuks;
· arvelduskrediit kдibevahendite ajutine finantseerimiseks ja arvelduste sooritamiseks;
· investeerimis laen, mis tootmise vфi turismiga seotud ja ekspordile orienteeritud projektide pфhivahendite finantseerimiseks;
· krediidiliin ettevфtte kдibekapitali vajaduse katmiseks;
· liising seadmete ja sфidukite soetamiseks;
· faktooringlaenud debitoorse vфlgnevuse ostmiseks.
Laenusid saab pank anda vaid tema juures hoiustatud ja tema kдtte edasilaenamiseks usaldatud vahendite ulatuses.
Et Eesti pankades hoiustatud vahenditest moodustavad suure osa nфudmiseni hoiused, piirab see oluliselt pankade vфimalusi pikemaajaliste laenude andmisel. Pikaajaliste laenude osatдhtsus kogulaenuportfellis on viimase aastaga ilmselt suurenenud (vt. joonis 2).
Joonis 2. Kommertspankade poolt ettevфtetele ja eraisikutele kuu jooksul antud kroonilaenud jaanuar 1995 - jaanuar 1996 (mln. krooni).
Kui 1995. aasta jaanuari lфpu seisuga oli see 52,8%, siis 1996. aasta jaanuari lфpus moodustasid pikaajalised laenud juba 68,0% koguportfellist (4, lk. 11).
Eraisikutele antud laenud on reeglina pikemaajalised kui ettevфtetele antud laenud. Lьhiajaliste laenude intressid on eraisikutele kфrgemad kui ettevфtetele. Tдhtaja pikenedes vahed vдhenevad ja 3-5-aastaste laenude puhul on intressid eraisikutele juba madalamad kui ettevфtetele.
Laenupдdevuse all mфistetakse фigust osaleda laenuandmise otsustusprotsessis, iseseisvalt otsustada laenude ja garantiide vдljastamist ning kohustust kanda sellest tulenevat riski pдdevusmддra piires. Panga laenudirektori, peapanga ja pangaosakondade laenupдdevusse kuulub:
1) laenude ja garantiide vдljaandmine antud vфi vдljaantava garantii tagatiseks pangas oleva deposiidisumma ja deposiitaja piirides, laenu puhul marginaaliga mitte alla 3% tingimustel, et antud deposiit ei ole koormatud ьhegi teise kohustisega;
2) laenude vдljaandmine klientidele laenukomitee otsuste alusel;
3) laenude ja garantiide vдljaandmine pдdevuslimiitide ulatuses, mis mддrab kindlaks panga laenukomitee.
Laenutaotleja peab laenu taotlemisel esitama pangale lisas 2 ja 3 loetletud dokumendid. Pangale peavad olema esitatud dokumentide originaalid vфi nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Otsuse ja protokolllide дrakirjad ning vдljavфtted peavad olema tфestatud volitatud isikute allkirjadega. Kui klient esitab pangale koopiad koos originaalidega, siis peab dokumentide vastuvфtja kontrollima koopiate samasust originaalidega. Kфik pangale esitatavad finantsaruanded peavad olema kinnitatud ettevфtte tegevjuhi ja pearaamatupidaja poolt ning vajadusel ka audiitori poolt.
Taotlusdokumentide korrektsust kontrollib laenuosakonna juhataja vфi tema poolt sellleks volitatud isik, samuti sellle laenuga teglema mддratud laenujuht.
Laenujuht komplekteerib taotlejafaili ja annab selle analььsiks laenuosakonna analььtikule (vt.lisa 4). Dokumentide juriidilise korrektsuse hinnangu ja vфimalike probleemide tekkimise analььsi teostab laenuosakonna jurist.
Peale taotluse lдbivaatamist ja analььsi esitab laenujuht taotlusfaili koos oma jдreldusettepanekuga laenuosakonna juhatajale. Laenuosakonna juhataja vфtab vastu otsuse laenu vдljaandmise kohta lдhtudes oma laenupдdevusest vфi edastab vastavad taotlejafailid koos oma jдreldusettepanekuga laenudirektoorile. Laenudirektor vфtab vastu otsuse laenu vдljastamise kohta lдhtudes oma laenupдdevusest vфi edastab vastavad taotlejafailid koos oma jдreldusettepanekuga panga juhatuse esimehele vфi tema asetдitjale laenude alal, panga laenukomiteele (vt. lisa 5).
Laenu vдljastamise otsuse alusel vormistab laenujuht laenulepingu ja pandilepingu (ehk tagatisleping) kahes eksemplaris ja esitab need osapooltele allakirjutamiseks - laenutaotleja poolt volitatud isikule ja panga juhatuse esimehele vхi tema poolt volitatud vastava pдdevusega tццtajale.
Laenuleping peab olema sфlmitud vдhemalt lihtkirjalikus vormis (2, lk. 15). Juhul, kui laenuleping on sфlmitud suulises vormis, ei ole ta kehtiva seadusandluse jдrgi kehtetu, kuid sellist laenulepingut ei saa vaidlustada kohtus tunnistajate ьtluste kaudu.
Laenulepingu juurde peaks kuuluma tagatisleping.
Tagatislepingu sфlmimisel peab laenuandja kontrollima jдrgmisi fakte:
1) tagatise vastavus laenu- ja tagatislepingus toodud andmetele;
2) kas laenusaaja on tagatise omanik;
3) kas tagatise andja pole tagatise kдsutamisel piiratud (nt tagatis on arestitud, vajalik abikaasa nфusolek jne);
4) kas tagatiseks antavat eset juba koormavad kolmandate isikute фigused (nt tagatiseks antav vara on vдlja renditud);
5) kas tagatise andjal on фigus tagatist anda;
6) kas tagatist andev juriidiline isik on seaduses ettenдhtud korras registreeritud;
7) kas fььsilisest isikust tagatise andja on teovфimeline.
Laenulepingu olulisteks tingimusteks, milles pooled peavad igal juhul kokku leppima, on:
1) laenusumma ning intressi suurus;
2) laenusumma ja intresside tasumise graafik;
3) lepingu tagatis (-ed);
4) laenusaaja kohustused;
5) laenusaaja vastutus juhul, kui ta ei tдida oma kohustusi;
6) lepingu ennetдhtaegse lфpetamise alused;
7) viivise ja leppetrahvi suurus (vt. lisa 6).
Tagatislepingu registreerib laenujuht vastavas registris.
Peale laenu- ja pandilepingu allakirjutamist ja nende kandmist vastavasse registrisse vдljastatakse kummastki lepingust ьks eksemplar laenu taotlejale.
Vastutust lepingute kvaliteedi ja konfidentsiaalsuse eest kannab laenujuht.
Kфik ьhte laenu puudutavad materjalid koondatakse ьhte toimikusse (laenufaili). Laenufaile hoitakse lukustatavas mehaaniliselt kindlas kapis. Laenufaili tдielikkuse, sдilitamise ja andmekaitse eest vastutab projekti eest vastutav laenutццtaja, sдilimise eest ьldiselt laenuosakonna juhataja.
Praegu pangad aktsepteerib jдrgmisi tagatisi:
a) turustatav kinnisvara, mis jддb tagatismддra piiridesse ka hinnariski arvestades;
b) laovarud, teelolevad kaubad ja laekumata raha;
c) madala vддrtusriskiga aktsiad ja muud vддrtbaberid;
d) rahalised tagatised panga deposiitide nдol, panga aktsiad ja osakud, mis ei ole koormatud teiste kohustusega.
Kхik varad peavad olema hinnatud kinnisvarafirma ja kindlustatud kindlustusfirma poolt, milleseid pank aktsepteerib. Pangal peab olema хigus teostada pantvara inspektsiooni.
Laenu andmisel on pфhitingimus, et pank peab olema laenu tagatist kontrollinud nii dokumentaalselt kui ka natuuras, kusjuures kontrollimise kohta tuleb koostada kirjalik akt.
Kinnisasja esitamisel laenu tagatisena ei tohi tagatiseks oleva vara kфik koormatused ja kohustused koos tagastatava laenuga ьletada kahte kolmandikku selle vara turuvддrtusest krediidiasutuse hinnangu jдrgi.
Enne tagatise arvestamist peaks olema leitud provisiooni mддr lдhtudes laenu teenindamisest ja laenusaaja finantsseisundist. Provisiooni summa leidmisel vхetakse arvesse tagatise vддrtust, likviidsust ja laenu kestust. Laenusummast lahutatakse sхltumatu eksperdi poolt antud objekti turuvддrtus, mis on korrigeeritud Tabel 1 alusel.
Tabel 1
Tagatise arvestamise tabel
| Jrk.nr. | Tagatise | Arvestatav % turuvддrtusest |
| 1 | Valitsuse ja pankade ( Hansapank, Ьhispank, Hoiupank, Tallina Pank ) garantii ( mis katab tдies ulatuses laenu pхhiosa, muidu vхetakse provisiooni arvestamise aluseks laenu jддgi ja garantii summa vahe ) | 100 |
| 2 | Deposiit ( mis katab tдies ulatuses laenu pхhiosa, muidu vхetakse provisiooni arvestamise aluseks laenu jддgi ja deposiidi vahe ) | 100 |
| 3.1. | Kinnisvara ( 1.jдrgu hьpoteek ) eksperthinnanguga kuni 2,0 milj. EEK | 70 |
| 3.2. | Kinnisvara ( 1.jдrgu hьpoteek ) eksperthinnanguga 2,0 kuni 10,0 milj. EEK | 60 |
| 3.3. | Kinnisvara ( 1.jдrgu hьpoteek ) eksperthinnanguga ьle 10,0 milj. EEK | 50 |
| 4.1. | Vallasvara ( seadmed, masinad, sфidukid jm pфhivara ) | 50 - (N - 1) Ч 10 |
| 4.2. | Vallasvara ( kaubad, mццbel, inventar ) | 30 - (N - 1) Ч 10 |
*Vallasvara tagatise vддrtuseks vфetakse bilansilisest maksumusest, kindlustussummast ja turuhinnast madalaim. Vajaduse korral (summad ьle 1,0 milj. EEK) kasutatakse ekspertide hinnangut.
** N - laenu pikkus aastates.
Laenutegevus peab katma sellega seonduvad tццtlemis- ja ressursikulud ning tootma kasumit. Laenuintressi mддramise aluseks on:
- krediidiressursi keskmine hind;
- otsesed panganduse kulud (personal, hooned, arvutid jne);
- tagatise vддrtuse sissenфudmiskulud (mis on praegu ьpris kфrged).
Tagatise omandiфiguse saamine vфib viia panga kallitesse, aeganфudvatesse kohtu lahingutesse. Kui sellega hakkama saadakse, teeb vдike ja ebalikviidne kinnisvaraturg pangale vajaliku tagatise kiire liviidseks varaks muutmise raskeks. See, et tagatiseks vфetud vara on raske tдpselt hinnata, suurendab riski ja vфimalikke tulevasi laenukulusid (7, lk. 25);
- kфrged riskid seoses tagatisega katmata laenuosaga, mis vфidakse tervikum kaotada;
- riskitasu sфltuvalt projekti ja tagatise kindlusest;
- pangakasum;
- keskmine turuintress.
Panga laenutegevuse teenustasud on projekti analььsitasud, lepingutasud, teenindus-ja jдlgimistasu (6, lk. 8).
Kui laenuvфtja vфlga tдhtajaks дra ei maksa, on selle tagasisaamiseks mitu varianti. Esimene vфimalus on lasta kдiku tagatised. Teine vфimalus on nдha lepingus ette, et vфlasummale lisandub viivis iga maksmisega hilinetud pдeva eest ehk teisisфnu цeldes - iga pдev tuleb vфlasummale juurde teatud protsent, mis on oluliselt suurem kui intress. See stimuleerib vфlga vфimalikult kiiresti дra maksma, sest mida kauem viivitada, seda suuremaks muutub vфlasumma.
Ьkskфik kui hea ьksik pank vфi дrikeskkond ka poleks, jддvad alati alles halvad laenud. Kфigile ettevaatusabinфudele vaatamata juhtub ikka, et mфni klient ei suuda pangalt vфetud laenu tagasi maksta. Seetфttu tuleb laenuportfelli modelleerimisel seda riski arvesse vфtta. Suvalises sarnaste tunnustega laenude grupis vфib ja tuleb need nn oodatavad kahjumid arvestada laenusaajatelt krediidi eest vфetava hinna sisse.
Laenuandjatel on vфimalik oma keskmine oodatav kahjumimддr vдlja arvutada. See on nende jaoks neutraalne tulemus. Tegelik tulemus vфib olla oodatust parem vфi halvem.
Oletame, et krediidispetsialist peab mддrama mingi laenu hinna. Et leida kapitalikogust, mille pank peab laenu kestuse ajaks kфrvale panema, tuleb tal mддrata vastaspoole (so tehingu teise poole) krediidikфlblikkus. Selleks omistatakse igale laenuvфtjatььbile oodatav ja ka ootusvдline kahjumimддr. Kuna Eesti kommertspankade laenuportfellides on halbu laene keskmiselt 3,6-3,7, on pankade oodatav kahjum iga 100 vдljalaenatud krooni kohta 3,6-3,7 krooni. See tuleb liita laenu hinnale ning panna kфrvale ьldise kindlustusena halbade laenude vastu. Laenuandja ja hoiustaja jaoks on see midagi kindlustusmaksu taolist, mis peaks kompenseerima kahjumi ajavahemikus, mil see ootuste kohaselt vфiks sьndida, ning lubaks hoiuste eest ikkagi lubatud intressi maksta (10, lk.6).
Finantsmodelleerimise teel selgitab laenuandja vдlja ka selle, kui palju tema tegelik kaotus vфiks nфutaval tфenдosuse tasemel ьletada juba arvessevфetud oodatavat keskmist kahjumimддra, ja lisab selle laenu hinnale. Laenuandja ei oota, et ta selle raha kaotab, kuid soovib end riski vastu kindlustada.
Laenu hooldamine seisneb laenulepingu tingimuste ja kliendi tegevuse pidevas jдlgimises laenuhooldaja poolt, kes on kohustatud sьstemaatiliselt koguma laenajaga seotud informatsiooni ja koostama iga kliendi kohta laenufaili, mis peab sisaldama dokumente ja andmeid firmadele ja eraisikutele antud laenude ja gartantiide kohta (53, lk. 56). Peale selle kontrollib laenuhooldaja vastavalt vajadusele kliendi tegevust kohapeal.
Pдrast seda kui laen on vдlja antud, peab pank kasutama meetmeid, et kindlustada laenu tagasimaksmine. Krediidijuhtimine on ьks tдhtsamaid panga laenuosakonna tццtajate ьlesannetest. Hea krediidijuhtimine ei paranda “halbu” laene kuid mitmed “head” laenud vфivad saada probleemseteks, kui neid juhitakse halvasti panga laenuosakonna tццtajate poolt.
Ebatфenдoliselt laekuvate laenude osatдhtsus pankade endi hinnangul oli kommertspankade kogu laenuportfellist 2,1% (vt. joonis 3). Aasta tagasi oli vastav nдitaja 3,7% (47, lk. 48). Vдhenemine vфrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tunnustuseks pankade lдbimфeldumast tegevusest laenude andmisel.
Joonis 3. Tдhtajaks tasumata laenude osakaal kogu laenuportfellist 31.01.94 -29.02.96
Pangad jдlgivad laenuvфtjaid selleks, et kindlustada nende finantspositsiooni ja laenulepingu tingimuste tдitmist.
Laenude jдlgimine on vajalik selleks, et vдlja tuua vajasel staadiumil laenuvфtja tunnused, mis nдitavad laenu kustutamise raskusi.
Laenude jдlgimine muutub eriti aktuaalseks siis, kui jфuab kдtte nende kustutamise aeg vфi on tдhtaeg ьletatud. Laenutingimuste tдitmata jдtmine laenuvфtja poolt vфib tuua kaasa vajaduse tema suhtes erinevate sanktsioonides rakendamiseks, nдiteks intressimддra tдitmine, vфi siis ддrmsel puhul lepingu tьhistamine ja krediidi kustutamise protsessi kiirendamine.
Nagu nдha krediteerimiseeskirjas on tдpselt kirjeldatud millist laenu on vфimalik taotleda ja kes seda teha saavad. Reglementeeritud on laenu taotlemise, dokumentide analььsimise ja otsuse langetamise kord. See sisaldab vajalike dokumentide loetelu, vastuvфttu, analььsi, koondkokkuvфtte tegemist ja krediidihinnangut, mis antakse laenutaotlejale viie pдeva jooksul peale otsuse vastuvфtmist. Ka laenu- ja pandilepingute vormistamine on kindlaile eeskirjadele allutatud. Samuti on laenu vдljastamine, intresside arvestus, garantiide andmine, aruandlus ja kontroll tдpselt mддratletud.
Juhul kui pank on sфlmitud lepingu AS Krediidiinfoga, siis on ta kohustatud andma talle informatsiooni vдljaantud laenude kohta (31, lk. 36).
Laenude vдljastamisel peab lдhtuma hetke laenunфudlusest, saadaolevatest laenuintressidest, keskpanga poolt kehtestatud normatiividest (riskikontsentratsioon). Laen peab olema tulus vфrreldes teiste pangaoperatsioonidega. Kindlam on krediteerida alalisi kliente.
Kokkuvфtlikult vфiks цelda, et krediidiriski vфib pehmendada laenude piiramisega ( kas keskpanga vфi peapanga poolt), laenuportfelli mitmekesistamisega (vдltida samalaadsete laenude osakaalu laenuportfellis) vфi moodustada fonde vфimalike kahjude katteks.
1.3.KREDIIDIREGISTER
Laenutaotleja finantsseisukorra ja krediiditagastamiste hindamiseks baseeruvad pangad peamiselt vдlisinformatsioonile.
Pank vфib vфtta ьhendust teiste kreditoridega, et kasutada kogemusi tццs nende laenutaotlejatega.
Pangal on vфimalus saada informatsiooni kliendi krediidiajaloo kohta krediidiregistrist, kus on registreeritud 90 - 95% Eesti pankadest juriidilistele ja fььsilistele isikutele antud laenudest (aktsiaselts Krediidinfo). Eestis pakuvad taustauuringuid ka aktsiaselts Connectus, vдhesel mддral aktsiaselts PW Partner (23, lk. 12).
Aktsiaselts Krediidiinfo on asutatud Eesti pankade poolt pankade krediidiregistri jaoks. Krediidiinfo finantstoeks on Eesti Hoiupank, Pфhja - Eesti pank, Tallinna pank, Eesti Innovatsioonipank, Hansapank, Virumaa Kommertspank, Eesti Forekspank (30, lk. 10).
Register kujutab endast pankadevahelist ьhist andmebaasi, millesse on koondatud informatsioon laenajate, krediitide ning laenajate poolt krediidi - vфi garantiilepingutest tulenevate kohustuste mittetдitmise vфi mittekohase tдitmise kohta.
Kui laenu tagasi maksmisel esineb maksehдireid, siis see fikseeritakse andmebaasis. Kui laen on tagasi makstud, kuid mitte ettenдhtud graafiku kohaselt, siis jддb mдrge maksehдirete kohta pьsima ka pдrast laenu kustutamist (45, lk. 10).
Aktsiaselts Krediidiinfo on loodud ьhiseks tegutsemiseks pankade krediidipoliitika vдljakujundamisel ja laenutaotluste pфhjalikumal analььsimisel ning pankades krediitide ja garantiide vдljaandmisega tehtava tцц efektiivistamiseks ja tдiustamiseks ning pфhieesmдrgina pankade krediidiriski vдhendamiseks.
Aktsiaselts Krediidiinfo korraldab pankadelt saadavate andmete pфhjal andmebaasi loomise (andmete kogumine ja tццtlemine), andmebaasi pidamise (andmete arvutisse kandmine ja edasine tдiustamine) ning pankade poolt andmebaasi kasutamise (andmete vдljastamine).
Kфik pangad kohustuvad kandma alates 01. Jaanuarist 1994.a. tдielikult ja tingimusteta andmed loodavasse andmebaasi ning tagavad regulaarselt (iga pangapдeva lфpu seisu edastamise andmebaasi jдrgneva pangapдeva kella 12.00 - ks) andmete laekumise andmebaasi. See puudutab peamiselt lьhiajalisi laene, mille tagastamistдhtaeg on kuni ьks aasta ja laenusumma enam kui 50000 krooni. Aktsiaselts Krediidiinfo on фigustatud panga taotlusel registreerima erandjuhtudel ka vдiksema suurusega krediite kui 50000 krooni.
Aktsiaselts Krediidiinfo ja pankade loodavas andmebaasis jaotuvad krediiti ja garantiid puudutuvad andmed alljдrgnevas info ьldstruktuuris:
1) laenaja nimi (fььsiline isik) vфi nimetus (juriidiline isik), laenaja isikukood vфi registrinumber;
2) laenajale pangast vдlja antud krediidi liik ja suurus ning krediidi - vфi lepingu number;
3) krediidilepingu sфlmimise ja krediidilepingujдrgse vфlgnevuse tagastamise tдhtpдevad;
4) andmed laenaja vфlgnevuse kohta (maksehдire tekkimise tдhtpдev ja maksehдire likvideerimise tдhtpдevad);
5) garantiilepingu sфlmimise kuupдev ja garantiilepingu number ning garantii suurus.
Andmete edastamine nii andmebaasi moodustamisel kui regulaarsel tдiendamisel toimub arvutiside teel vфi mфnel muul panga ja aktsiaselts Krediidiinfo vahel vastastikku aktsepteeritud viisil, millega on tagatud andmete salatatus kolmandate isikute eest (arvutiside puhul tagab selle kasutatav koodisьsteem). Andmebaasi kasutamise eest maksavad pangad aktsiaseltsi Krediidiinfole tasu, mis kinnitatakse aktsiaseltsi Krediidiinfo juhatuse poolt. Nдiteks, veebruari alguses 1996. a. pakutavate teenuste hinnad oli jдrgmised (8, lk. 7):
· superekspress krediidiraport Eesti firma kohta (48 tunni jooksul) - 1090 krooni;
· superekspress krediidiraport USA ja Kanada kohta (1-3 tццpдeva jooksul) - 2490 krooni;
· lьhiraport vormis KI 101 koos summeeritud bilansi, kasumiaruande ja pandiinfoga (ьhe tunni jooksul) - 185 krooni;
· vдlispдring /on - line/ sьsteemi kaudu Soome vфi Saksa firma kohta (1 tund) - 690 krooni;
· vдlispдring otseьhenduses on - line sьsteemiga muude Lддne - Euroopa riikide kohta - 970 krooni.
Seega registri olemasolu hoiatab potentsiaalset laenusaajat, distsiplineerib teda, kohustades laenu tдhtajaks tagastama.
1.5. LAENUTAOTLEJA KREDIIDIVДДRSUSE HINDAMINE
Esmajoones tuleb vaadelda, kas klient on suuteline krediiti teenindama, st хigeaegselt teha sissemakseid selle kustutamiseks. See eeldab tavaliselt laenutaotluse kuue aspekti detailset analььsi (24, lk. 180):
· laenutaotleja karakter (character);
· mahtuvus (capacity);
· rahavoog (cash flow);
· laenutagatis (collaterial);
· tingimused (conditions);
· kontroll (control).
Jдrgnevalt vaadeldakse iga aspekti eraldi.
Laenutaotleja karakter
Krediidiinspektor peab olema veendunud selles, et klient saab kьllalt tдpselt nдidata pangalaenu kasutamise eesmдrki ning omab tхsiseid kavatsusi selle kustutamiseks. Isegi rahuldava eesmдrgi puhul peab krediidiinspektor kindlaks tegema, et laenuvхtja suhtub vastutavalt laenatud vahendite suhtes, annab panga kьsimustele tхeseid vastuseid ja rakendab kхiki pingutusi oma laenu tagasimaksmiseks. Vastutus, tхesus ning tхsine kavatsus laen kustutada koostavad selle, mida krediidiinspektor nimetab laenuvхtja iseloomuks. Kui krediidiinspektor leiab, et klient pole siiras, ei tohi laenu anda, sest peaaegu kindlasti saab laenu probleemseks.
Mahtuvus
Krediidiinspektor peab olema veendunud selles, et laenutaotleja omab хigust laenutaotlust esitada ja juridilist хigust alla kirjutada laenuleping. Antud klienti tunnus on tuntud kui vхime omada vahendeid. Nдiteks, Eestis ei oma alalaline (st alla 18- aastane) хigust vastata laenulepingule ning sel kombel tekivad pangal raskused taolise laenu tagasisaamisel.
Krediidiinspektor peab olema veendunud, et ettevхtte esindajal, kes on pццrdunud panka laenutaotlusega, on olemas ka vastavad volitused, mis antakse juhatuse koosolekul ning kujutavad endast хigust osaleda lдbirддkimistel ning kirjutada alla laenulepingule firma nimel. Tavaliselt tehakse see kindlaks koopiaga juhatuse nхukogu otsusest, milles nдidatakse дra antud isiku volitused. Laenu tagasisaamise puhul kui leping on sхlmitud isikuga, kes ei oma selleks volitusi, vхib olla vхimatu ning pank vхib kahjumit kannadata.
Rahavoog
Iga laenutaotluse vхtmemoment seisneb jдrgnevas: kas laenuvхtja saab kьllalt rahalisi vahendeid kas kasumi vхi rahavoogude vormis, et kustutada laen ? Laenajad omavad pхhiliselt kolm allikat laenu kustutamiseks:
a) rahavoog;
b) aktivate mььk vхi likvideerimine;
c) uute vahendite hankimine uute kohustustega vхi vддrtpaberite emiteerimisega.
Iga allikas vхib kindlustada kьllaldasi vahendeteid laenu kustutamiseks. Kuid pankurid eelistavad peamise laenu kustutamise allikana rahavoogu, kuna aktivate mььmine vхib kahjustada laenuvхtja bilanssi ning tдiendav laenamine vхib kahjustada panga kui kreeditori positsiooni.
Puudulik rahavoog on ьldtuntud halva finantsolukorra ning halvenevate kreeditoridega suhete tunnus. Rahavoogude aruandes kajastuvad reaalsed sissetulekud ja vдljaminekud, mis nдitab ka vхimalikku firma vaba raha jддki.
Laenutaotleja maksevхime hindamise seisukohast tuleks rahavoogu arvestada lдhtudes laenu tagasimaksmisvхime seisukohast. Sellest lдhtuvalt tuleks leida nn. maksevхime rahavoog (MVR), mis saadakse:
MVR = puhaskasum + amortisatsioon + (debitoorne vхlgnevus - kreditoorne vхlgnevus) -
- olemasolevate laenude tagasimaksed - jooksvad investeeringud.
Ьlaltoodud valemi abil arvutatud rahavoog peab kajastama seda, kas firma soovib tegelikult laenu uueks projektiks vхi vanade vхlakohustuste tдitmiseks. Kui eelnevad kohustused suudetakse tдita, vхib asuda prognoosima tulevase projekti rahavoogusid.
Laenutagatis
Tagatis on vajalik riskide kaitsmiseks, mis vфvad tekkida seoses firma finantsraskustega nфuete tдitmisel.
Laenutaotluse hindamisel peab krediidiinspektor saama vastuse kьsimustele, kas laenaja omab piisavalt kapitali vхi kvaliteetseid aktivaid, et oleks vхimalik teda kindlustada vajaliku laenuga.
Tagatisega seotud risk seisneb tagatiseks oleva objekti vддrtuse vдhenemises.
Erilist tдhelepanu tuleb pццrata sellistele karakteristikule nagu laenaja aktivate struktuur ja koostis. Siin mдngib suurt rolli tehnoloogiaga seotud faktor. Kui laenaja aktivad on vananenud tehnoloogia seisukohalt, siis on nende hind madal, kuna neid on raske muuta rahalisteks vahenditeks juhul, kui laenaja kasumid on puudulikud laenu kustutamiseks.
Soovitav oleks, kui panditud eseme rahaline vддrtus oleks vдhemalt 30 % suurem laenusummast. Selisel juhul on see vфlg kaetud panditud eseme vддrtusega ning ьhtlasi oleks selle eseme vддrtusega kaetud ka intressid ja muud kulud, mida vфlausaldajal tuleb vфib - olla teha.
Edaspidi vaadeldakse seda kьsimust eraldi peatьkis.
Tingimused
Krediidiinspektor ja krediidianalььtik peavad olema kursis laenutaotleja tegevusega ning sellega, kuidas vхivad tingimuste muutused mхjuda laenu kustutamisele. Paberil vхib krediit tunduda kindel, kuid tema kvaliteet vхib alaneda mььgimahu vхi kasumi langemise tagajдrjel, mis on tingitud majanduslikkust langusest vхi inflatsiooni suurenemisest.
Majandusharu tingimuste hindamiseks enamus pankadest moodustavad andmebaase: koguvad ajalehtede vдljalхikeid ning lдbiviidavate teaduslike uurimuste resultaati harudes, kus tegutsevad nendede pхhilised laenajad.
Kontroll
Viimaseks krediidivхimelisuse hindamise faktoriks on kontroll, mis annab vastuse kьsimustele nagu: kui palju mхjutab negatiivselt laenaja tegevusele seadusandluse ja reeglite muutumine, kuivхrd laenutaotlus vastab panga ja reguleeritavate organite standarditele krediidi kvaliteedi suhtes, st vastavus krediidiasutuste seaduse nхudmistele.
Panga laenuosakond peab arvestama sellelaadseid muutusi ja perioodiliselt kontrollima krediite, mille kustutamise tдhtaeg pole veel saabunud.
Sellele vaatamata, et tдnapдeva panganduses on kasutusel erinevad vфimalused laenude kontrollimiseks, enamus pankasid kinni (vфi vдhemalt on kohustatud kinni pidama) mфningatest pфhiprintsiipidest.
1. Kфikide laenukrediite perioodiline kontroll.
2. Laenude kontrolli etappide pфhjalik vдljatццtamine, et tagada iga laenulepingu kфik tдhtsamad tingimused, sh:
a) reaalne laenukustutuse graafik ja selle vastavused plaanigraafikule;
b) laenutagatise kvaliteet ja seisukord;
c) vastavate dokumentide olemasolu;
d) panga vфimalus saada oma kдsutusse tagatis;
e) hinnang laenu andmise ja panga laenupoliitika vastavusele.
3. Suurimate laenude tagastamise pidev kontroll, kuna laenukohustuste mittetдitmine laenusaaja poolt vфib negatiivselt kajastuda panga finantsolukorrale.
4. Probleemsete krediitide pidev kontroll.
Krediitide kontroll on vajalik panga laenupoliitika aruka programmi tдide viimisel.
2. FIRMA FINANTSSEISUKORRA ANALЬЬS
Laenu vдlja andmisel ettevхtetele peavad panga eksimused olema minimaalsed. Paljud laenud on nii suured, et kui laenutaotleja ei tдida lepingutingimusi, siis langeb pangale suur risk.
Laenutaotleja peab esitama pangale ьsna palju dokumente krediidi saamiseks. Nende hulgas on ka дriplaan. Дriideest projekti tegemine on suur kunst, millega saavad korrektselt hakkama vaid vдhesed ettevфtted (22, lk. 5). Terviku saamiseks ja hindamiseks tuleb pangal tavaliselt mitmesuguseid andmeid juurde kьsida.
Дriidee puhul peab tдhtsaimaks toote vфi teenuse mььgi kirjeldust: kus, kuidas ja kellele plaanitakse toodet mььa, kuidas ja kui kiiresti hakkab raha tagasi tulema, millal saab vфla ja intressid tagasi maksta, kas selles turusegmendis omatakse mingeid sidemeid ja kogemusi vфi hakatakse mььgile mфtlema pдrast tootmise kдivitumist. Neile ja veel paljudele teistele kьsimustele tahab pank selget vastust. Kust ja millise hinnaga saadakse toore? Milline on tehnoloogia? Kas on oskustццlisi? Millised on toote vфi teenuse turul lдbilццmise eeldused?
Enne otsustamist uuritakse nii ettevфtte kui ka juhi tausta. Kui tegu on mehega, kelle arvel on nii mфnigi фnnestunud projekt, lisab see otsustajatele kindlust. Tдhtajalistes laenulepingutes sisaldub mфnikord tingimus, et suuremad kaadrialased muudatused nфuavad eelnevalt laenuandja heakskiitu. Lisaks vфib laenusaajalt nфuda, et ta kindlustaks teatud juhtivtццtajate elu, kusjuures laenuandja nimetataks benefitsiaariks (33, lk. 50).
Pank peab olema vфimalikult kindel, et plaanitav projekt rakendub. Ses suhtes panga ja kliendi soovid ьhtivad.
Enamus krediidiinspektoreid pььavad ette nдha laenulepingus mitu kaitse astet, et garanteerida pхhivхla ja oodatavate intresside tagastamist.
Tavaliselt vajab laenutaotleja kahte vхi kolme vahendite allikat. Enamlevinud ettevхtete krediidikustutuse allikad on (49, lk. 134):
1) laenutaotleja kasum vхi rahavoog;
2) aktivad, mis on panditud vхla tagastamiseks;
3) likviidne bilanss, mille alla kдivad vajaliku suurusega likviidsed aktivad ja omakapital;
4) laenutaotleja garantiid.
Iga krediidikustutuse potentsiaalne allikas eeldab finantsaruande analььsi. Nььd vaatleme firma bilansi ja kasumiaruannet krediidiinspektori seisukohalt.
Selleks et jхuda otsuseni, kas krediteerida ettevхtet vхi mitte, tuleb anda hinnang kolmele alljдrgnevale finantsanalььsi etapile:
1) mineviku tegevuse pхhjalik analььs;
2) firma seisund tдna;
3) firma vдljavaated teenimaks vдhemalt investeerija poolt nхutavat tulunormi.
Finantsanalььsiks tarvilikke andmeid saab firma raamatupidamisbilansist ja kasumiaruandest.
Bilanss nдitab ettevхtte kхigi дritehingute hetkeseisu, nдidates ьheltpoolt kдibe - ja pхhivarade jддke ning teiselt poolt samas summas nende allikate (kohustuste ja omakapitali) pдritolu.
Kasumiaruanne seletab lahti firma poolt aruandeperioodil kхikide saadud tulude ja tehtud kulutuste struktuuri nende liikide kaupa, ning lхpptulemuseks saadakse ettevхtte poolt teenitud puhaskasum (kahjum). Kasumiaruanne annab ettekujutuse ettevхtte tuluteenimisvхimest, mis on eriti pikaajaliste laenude andmisel vдga oluline. Samuti nдitab kasumiaruanne ettevхtte aktivate kvaliteeti ning juhtimise effektiivsust.
Bilanss ja kasumiaruanne kokku ei nдita veel дra, kas ettevхtte suudab laenu konkreetsetel tдhtaegadel tagastada vхi mitte. Selleks on rahavoogude aruanne, mida tuntakse ka kassavoogude aruande nime all (vt. lisa 7).
Usaldusvддrse teabe allikateks ettevхtte analььsimisel on vдhemalt kahe viimase aasta raamatupidamisebilansid ja kasumi- ning finantsseisukorra aruanded.
Firma finantsseisukorra analььsi osadena vхib vдlja tuua rahandussuhtarvude ja pankrotivхimaluste analььsi.
Finantssuhtarvude sьsteem koosneb ligikaudu 15 - 20 nдitajast, millest igaьks iseloomustab majandustegelikkust oma aspektist (28, lk. 19).
Analььs toimub blokkide kaupa. Mхni suhtarv ьksikuna ei pruugi meile anda mingit majanduslikku tдhendust. Suhtarvud vхib jagada nelja gruppi (29, lk. 20).
a) lьhiajalise maksevхime e likviidsuse suhtarvud;
b) pikaajalise maksevхime e kapitali struktuuri suhtarvud;
c) esmase effektiivsuse e tхhusussuhtarvud;
d) rentaabluse e tasuvussuhtarvud.
Nimetatud nдitajad vфivad ennustada ka ettevфtte maksevфimetust vфi pankrotistumist (22, lk. 6).
Alljдrgneva analььsi ilmestamiseks on tцц lхpus lisas 8 дra toodud ka hinnatava firma bilanss ja kasumiaruande. Suhtarvude leidmisel on aluseks vхetud selle aasta andmed, sulgudes on дra toodud ka eelmise aasta vastavad nдitajad.
2.1. LЬHIAJALISE MAKSEVФIME ANALЬЬS
Likviidsuse analььsi eesmдrgiks on leida vastus kьsimustele: kas firmal on piisavalt raha ja vajadusel kergesti rahaks muudetavat vara, et tasuda хigeaegselt enda poolt vхetud kohustusi (e.ettevхtte vхime tasuda хigeaegselt oma lьhiajalisi kohustusi).
Lьhiajalise maksevхime e. likviidsuse tдhtsust aitab kхige paremini mхista lьhiajaliste kohustuste maksmise vхimetusest tingitud tagajдrgede uurimine.
Olulistemaks suhtarvudeks likviidsuse mддramisel on lьhiajalise vхlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) ja maksevхime kordaja e. kiireloomuliste maksete tase (Quik Ratio).
Lьhiajalise vхlgnevuse kattekordaja kujutab endast kдibevarade suhet lьhiajalistesse kohustustesse ehk valemina:
Lьhiajalise vхlgnevuse Kдibevarad 742525
= 6, 52 ( 8, 78 ).
Lьhiajaline vхlgnevus 113784
Eelpool saadud nдitajale on leitud jдrgmised ьldtunnustatud kriteeriumid:
kui lьhiajalise vхlgnevuse kattekordaja on
1) suurem kui 1,6 , siis firma maksevхime on hea;
2) 1,20 kuni 1,59 , siis on rahuldav;
3) 0,90 kuni 1,19 , siis halb;
4) alla 0,9 , siis vдga nхrk (13, lk. 20).
Mida kхrgem on kдibevarade suhe lьhiajalistesse kohustustesse, seda suurem on vхimalus, et need kohustused makstakse ettevхtte poolt хigeaegselt vдlja.
Teiseks suhtarvuks on kiireloomuliste maksete tase e. maksevхime kordaja.
Likviidsed varad 663613
Lьhiajalised vхlgnevused 113784
Maksevхime kordaja iseloomustab firma likviidsust paremine kui lьhiajalise vхlgnevuse kattekordaja, sest valmis- vхi pooltoodangu varude mььk vхib olla seotud raskustega. Ьldtunnustatud kriteeriumid hindamiseks on:
1) suurem kui 0, 9 - hea;
2) 0, 6 kuni 0, 89 - rahuldav;
3) 0, 3 kuni 0, 59 - halb;
4) alla 0, 3 - vдga nхrk (13, lk. 20).
Mida kхrgem on see nдitaja, seda kiiremini (хigeaegsemalt) on ettevхte vхimeline tдitma endale vхetud kohustusi.
Kaks vдhem levinud likviidsussuhtarvu on tootmisvarudega kaetuse kordaja ja maksevalmiduse kordaja.
Maksevalmiduse kordaja e. rahaliste vahendite tase nдitab kui efektiivselt ettevхtted oskavad kasutada vaba raha.
Maksevalmiduse Raha ja vддrtpaberid 75358
Lьhiajalised kohustused 113784
Kui see nдitaja on suurem ьhest, siis ettevхte ei oska ьldse oma vaba raha дra kasutada. Ьldiselt ei peeta seda nдitajat eriti tдhtsaks ettevхtte maksevхime hindamisel.
Ka tootmisvarudega kaetuse kordajat ei peeta eriti oluliseks ettevхtte hindamisel, sest varude realiseerimisega vajadusel suures koguses vхib tekkida tхsiseid probleeme.
Tootmisvarude Tootmis- ja kaubavarud 78912
Lьhiajalised kohustused 113784
Kokkuvхtteks vхib цelda, et ettevхte on maksevхimeline, kui ta suudab tдita oma finantskohustusi. Hoolimata varade raamatupidamislikust vддrtusest, peab ettevхttel olema kьllaldaselt likviidseid vahendeid vхlgade tasumiseks.
2.2. PIKAAJALISE MAKSEVФIME ANALЬЬS
Finantsvхimenduse suhtarvud aitavad leida vastust kьsimustele:
a) Kuidas on firma oma vahendeid finantseerinud ?
b) Kas firma suudab katta fikseeritud kulutused, mis on seotud vххrkapitali kasutamisega (intressid, vхlakirjade kustutamine jm) ?
Vastused esimesele kьsimusele saab analььsides raamatupidamisbilansi andmeil leitud vххrkapitali intressimхju kordajaid, teisele kьsimusele - kasutades kattekoefitsente.
Mida suurem on ettevхtte vххrkapitali osatдhtsus kogukapitalis, seda kхrgemad on tema pьsivad kulud intressidele ja tagasimakstavatele summadele ning suurem vхimalus, et ta ei suuda oma vхlga tasuda.
On teatud kolm olulisemat kapitali struktuuri nдitajat, millest esimene oleks vхlakordaja.
Vхlakordaja nдitab koguvхlgnevuse osakaalu koguvarades e. mil mддral on ettevхte koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest.
Koguvхlgnevus 114286
Koguvahendid 1176277
Mida madalam on ettevхtte vхlakordaja, seda kхrgem on tal tulevikus leida tдiendavaid finantseerimisallikaid.
Pikaajaliste laenude osakaal kogukapitalisatsioonis (e kapitaliseerituse tase) nдitab kui suurel mддral on firma pideval finantseerimisel kasutatud pikaajalisi laene.
Pikaajaline vхlgnevus 502
Pikaajaline vхlgnevus + Omakapital 991713
Mida vдiksem see suhe on, seda parem. Nagu nдha ettevхttel pikaajalised laenukohustused praktiliselt puuduvad.
Kolmanda nдitajana pikaajalise maksevхime hindamisel tasub mдrkmist intressikulude kattekordaja, mida kasutatakse rahaliste vхlgnevuste katmise mххtmiseks, ning mis on seotud vххrkapitali kasutamisega.
Intressikulude kattekordaja nдitab ettevхtte vхimet tasuda intresside oma realiseerimiskasumi arvelt ning ta mххdab, mitme kordselt katab ettevхtte realiseerimiskasum tema intressikulu.
Intressikulude Realiseerimiskasum + Finantstulu 6048
Finantskulu 54468
Intressikatte kordaja nдitab seda, mitu korda vхib finantskulu olla suurem praegusest, et firma suudaks neid tдita. Antud olukorras on intressikatte kordaja tublisti vдhenenud, mis tuleneb laenukohustuste suurenemisest.
2.3. ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALЬЬS
Tхhusussuhtarvud on vдga olulised maksevхime hindamisel. Nдiteks kui suureneb lьhiajalise vхlgnevuse kattekordaja, kuid vahendite ringlus aeglustub, ei saa vдita, et tendents oleks positiivne.
Esimeseks tхhusussuhtarvuks on kдibevдlde e. raha laekumise vдlde, mis nдitab kui kiiresti (mitme pдevaga) ettevхtte debitoorne vхlgnevus on laekunud. Mida vдiksem on vastav arv, seda efektiivsemalt kasutab ettevхte oma investeeringuid debitoorsesse vхlgnevusesse.
Debitoorne vхlg 119270
Mььgikдive 4112
Kдibevдlde oma olemuselt nдitab kui mitu pдeva kulub firmal vхlga mььdud kauba eest raha saamiseks. Tццstusettevхtetel on see pikem (ca 45 pдeva) ja hulgifirmadel lьhem (ca 20 - 30 pдeva). Ьldiselt loetakse kдibevдldet alla 10 pдeva vдga kiireks ja alla 30 pдeva normaalseks. Mida pikem on raha laekumise aeg, seda suurem on firma vajadus tдiendava rahalise ressursi jдrele.
Teiseks tхhusussuhtarvuks on tootmisvarude kдibevдlde:
Mььgi netokдive 1480315
Tootmisvarud 78912
Tootmisvarude kдibevдlde nдitab, mitu pдeva kulub, et realiseerida tootmisvarud. Mida suurem on ringluskordade arv (mida vдiksem on pдevade arv), seda soodsam on see firma seisukohalt.
Kolmas tхhusussuhtarv on pхhivara kдibekordaja:
Mььgi netokдive 1480315
Pхhivarade jддkvддrtus 195952
Saadud nдitaja iseloomustab pхhivara kasutamise efektiivsust.
Neljas selle grupi nдitaja on koguvahendite kдibekordaja:
Mььgi netokдive 1480315
Koguvarad 1176277
Tasuvuse suhtarvud nдitavad kui palju teenis iga firmasse investeeritud kroon. Pikaajalises perspektiivis on vдga tдhtsis osa ettevхtte finantsvхimsuse mддramisel tema kasumil ja rentaablusel (19,lk.14). Ettevхtte kasum on kхige usaldusvддrsem laenuintresside ja pхhiosa tagasimaksmise allikas.
2.4. RENTAABLUSE ANALЬЬS
Suhtarvud jagunevad kahte grupi: tulukus lдbimььgi kohta ja tulukus investeeringute kohta.
Kasum lдbimььgi suhte
Kдiberentaablus nдitab kui palju ьhe krooni eest mььdud kaupa toob ettevхttele kasumit.
Kogukasum 20824
Mььgi kдive 1480315
Kдibe puhasrentaablus annab maksudejдrgse puhaskasumi osatдhtsuse lдbimььgist.
Puhaskasum 15409
Mььgikдive 1480315
Kasum investeeringute suhtes
Teiseks oluliseks tasuvusnдitajaks on varade e. investeeringute rentaablus. See tasuvussuhtarvude rьhm mххdab ettevхtte kasumit selle loomiseks investeeritud rahaliste vahendite suhtes.
Investeeringute puhasrentaablus nдitab maksudejдrgse kasumi suhet ettevхttesse investeeritud summadesse.
Puhaskasum 15409
Koguvara 1176277
Saadud tulemust vхib vхrrelda laenatud rahaliste vahendite hinnaga, et mддrata kas finantsvхimendus on soodne vхi mitte.
Kuna majandustegevus ja finantsolukord on inflatsiooni tingimustes kьllaltki muutuv, peab pank arvesse vфtma ka vдliste tegurite mфju (9, lk. 7). Seoses sellega tuleb maksevфime hindamisel arvestada eesseisvaid vфimalikke konjunktuurimuutusi toodete realiseerimisel, arvestada mььgivфimalusi eeldavate hindade juures, samuti nфudluse ja maksevфime muutumist.
Inflatsioonitingimustes kasvab mitmesugustel pфhjustel kiiresti maksevфlgnevus ehk tasumata maksete summa. Seoses sellega peab maksevфime hindamisel arvestama ka, kui palju tasumata makseid kokku on. Tasumata maksete analььsimisel on nende vдhendamiseks oluline kavandada vфimalikud pangasisesed ja pankadevahelised abinфud (tдiustada arvelduste organiseerimist, vфtta analььsimisele kogu pangasisene tegevus, korraldada tasaarveldamist jne). Muidugi ei saa sellise lьhianalььsi tulemusel sajaprotsendilise tдpsusega hinnata firma finantsolukorda, kuid liigikaudse ьlevaate see firma tegevusest siiski annab.
Laenutaotleja vastutuse suurendamiseks peab laenude andmisel karmistama nфudeid, eriti laenutagatiste ja -garantiide kohta.
3. ERAISIKU LAENUTAOTLUSTE HINDAMINE
Laenutahtjad vфib tinglikult jagada kolmeks. Esiteks hдdalised, kellel on tekkinud ajutine rahaline raskus korteri vдljaostmisel vфi vфla tasumisel. Teiseks дrimehed, kellel on huvitavad ja vahel ka reaalsed, kuid tihtipeale hullumeelsed дriprojektid. Kolmandaks sulid, kes vфtavad laenu ega kavatse seda kunagi tagasi maksta (26, lk. 24).
Seepдrast pangatццtajad peavad tundma oma klienti (12, lk. 420).
Laenutaotleja maksevфime hindamine on pangale ддrmiselt tдhtis protseduur, mis nфuab palju ajakulu ja pangatццtaja kфrget professionaalsust.
Eraisikute laenutaotluste analььsimisel on peamisteks teguriteks laenutaotleja iseloom ja maksevфime. Krediidiinspektor peab olema kindel selles, et laenuvфtja tunneb moraalset vastutust krediidi фigeaegse kustutamise eest. Seepдrast kьsitleb krediidiinspektor krediidiregistrist kliendi krediidiajaloo kohta. Register kujutab endast pankadevahelist andmebaasi, kust pank vфib vastava jдrelepдrimise teel saada teavet laenusoovija eelmiste laenude kohta (kuigi konkreetsele laenuandjale osutamata).
Tulude ja aktivate hulk peab olema piisav, et sisendada krediidiinspektorile usku kliendi vфimesse kustutada krediiti. Laenutaotleja minimaalne brutopalk peab olema 5000 krooni kuus (18, lk. 2).
Tihti avaldab laenutaotleja iseloom krediidi eesmдrgi analььsimisel. Krediidiinspektor peab olema kindel, et klient andis tдieliku ьlevaate selle kohta, milleks ta kasutab saadud vahendeid.
Samuti peab inspektor hindama, kas krediidi eesmдrk on vastavuses panga laenupoliitikaga ning kas laenutaotlejal on kavatsus maksta krediiti tagasi.
Inspektoreid, kes tegelevad tarbijalaenudega, pццravad tдhelepanu fььsilise isiku sissetuleku suurusele ja stabiilsusele. Nad eelistavad saada informatsiooni netopalga kohta. Samuti vфtavad inspektorid ьhendust tццandjatega, et kontrollida laenutaotleja sissetuleku фigsust, antud tццkohal tццtamise aja kestvust ning haigekassakaardi numbrit.
Pangad nдevad meelsamini, et laenutaotlejad omavad pangas arveldus- vфi palgaarvet, millele toimuvad regulaarsed laekumised. Kuna laenusaaja palk (k.a muu tulu) laekub tema arvelduskontole, lisab laenusaaja pьsikorraldusavalduse (vt. lisa 9), mis annab pangale фiguse maksmisele kuuluvad summad ette nдhtud ajal laenusaaja arvelduskontolt maha vфtta.
Nende faktorite hulgas, mida arvestavad inspektorid krediidi vдlja andmisel, on tццhфive kestvus. Enamik krediitoreid tфenдoliselt keelduvad anda suurt krediiti laenutaotlejale, kes tццtab antud tццkohas kфigest paar kuud.
Tihti vaadeldakse ka antud elukohas elamise kestvusaega, kuna arvatakse, et mida kauem elab klient ьhes paigas, seda stabiilsem on tema olukord. Kuid elamiskoha ebastabiilsust kдsitletakse kui negatiivset momenti laenu andmise kьsimuse lahendamisel.
Inspektorid pццravad erilist tдhelepanu kliendi vфla suuruse kasvule. Enamik krediidiinspektoreid ei suhtu soosivalt “vфlapьramiidi” tekkuse, st kui fььsiline isik vфtab laenu ьhelt kreeditorilt, et maksta laenu teisele kreeditorile (54, lk. 87). Selle pфhjal tehakse jдreldus kliendi rahalistwe vahendite juhtimise oskuse vфi mitteoskuse kohta.
Ьheks positiivseks faktoriks vфib olla kinnisvara omamine. Isegi kui kinnisvara ei ole krediidi tagatiseks, nдitab see oskust juhtida rahalisi vahendeid.
Krediit-skooring - on laenutaotluste hinnangute punktisьsteem. Punktisьsteem baseerub tavaliselt diskriminantsetel mudelitel, milles kasutatakse mфningaid muutujaid, mis annavad lфppkokkuvфttes iga laenutaotleja arvulise summa (52, lk. 75). Kui see summa ьletab kriitilise taseme, siis vфib anda krediiti. Kuid kui see summa ei ulatu selle tasemi, keeldub pank krediidi andmisest.
Selle punktisьsteem pфhineb 7 - 12 punktil. Iga punkt annab ьks kuni kьmme palli.
Maksimaalne pallide arv on 43, kuid minimaalne - 9.
| Krediidi kvaliteedi mддravad tegurid | Pall |
| 1. Kliendi tццhфive valdkond professionaalne mдnedzer oskustццline ametnik ьliфpilane kvalifitseerimata tццline | 10 8 7 5 4 |
| 2. Elamispind oma maja/ pantimata rendipind elab sфbraga vфi sugulasega | 6 4 2 |
| 3. Krediidireiting vдga hea keskmine puudulik informatsioon halb | 10 5 2 0 |
| 4. Viimases tццkohas tццtamise aeg ьle 1 a. alla 1 a. | 5 2 |
| 5. Viimases elukohas elamise aeg ьle 1 a. alla 1 a. | 2 1 |
| 6. Telefoni olemasolu jah ei ole | 2 0 |
| 7. Ьlalpeetavate arv ei ole ьks kaks kolm enam kui 3 inimest | 3 3 4 4 2 |
| 8. Pangaarved pankades arveldusarve ja hoiuarve ainult arveldusarve ainult hoiuarve ei ole | 4 3 2 0 |
Oletame, et pank tuleb jдreldusele, et 28 - punktiline tase on optimaalne. Laenutaotleja krediidiajalugu vфib analььsida antud krediidi summast krediidi kahjumi summa vahe kaudu. Pank vфib tulla jдreldusele, et alltoodud skeemi jдrgmisel saavutatakse krediidi kahjumi minimaalne tase:
| Pall | Otsus |
| 28 vфi vдhem | keeldumine taotluse jдrgi |
| Pall | Otsus |
| 29 - 30 | krediidi vдljaandmine kuni 30000 EEK |
| 31 - 33 | krediidi vдljaandmine kuni 50000 EEK |
| 34 - 36 | krediidi vдljaandmine kuni 100000 EEK |
| 37 - 38 | krediidi vдljaandmine kuni 150000 EEK |
| 39 - 40 | krediidi vдljaandmine kuni 200000 EEK |
| 41 - 43 | krediidi vдljaandmine kuni 300000 EEK |
Eestis pole selline sьsteem veel kasutusel, sellepдrast on ьsna raske mддratleda ьhe vфi teise kliendi kvaliteedi taset. Aga mфned aspektid antud sьsteemist on juba kasutusel eraisiku laenutaotluses (vt. lisa 10).
Eraisiku krediiti on raske hinnata. Firmad sфltuvad vдhem kui eraisikud terviseprobleemidest ja finantseksimustest. Seega on krediidi kvaliteedi indikaatiriks:
1) tццhфive ja elukoha stabiilsus;
2) фige informatsioon;
3) eesmдrgi seaduslikkus;
4) eeskujulik krediidiajalugu;
5) jдtkuva tцц soodsad perspektiivid.
Juhul, kui laenutaotluse paar punkti ei ole piisavad, seisavad krediidiinspektorid raske valiku ees ning peavad lдhtuma enda intuitsioonist, kas pank vфib riskeerida oma ja hoiustajate vahenditega. Siis langeb pangatццtajale suur vastutust.
Nagu nдha, ei pea pangatццtaja olema ainult kфrgekvalifikatsiooniga finantsist, vaid ka hea inimesetundja, kes oskab intuitiivselt tabada, kes pettur, kes aus inimene. Pankade kogemused nдitavad, et paljud laenuvфtjad on osutunud petturiteks.
Pangatццtajad kindlustavad oma igapдevase tццga klientidele laitmatu pangateeninduse ja aktsionдridele investeeritud kapitali eest normaalsed dividendid. Pank vфidab usalduse kompetentse ning ausa teenindamisega. Vastastikune usaldus ja lugupidamine suhetes klientidega on panga tegevuse pфhialus.
Pangale ja panga tццtajatele esitatavad nфuded tulenevadki vastutusest klientide ees. Esimene nфue pangatццtajale on, et ta tunneks kehtestatud eeskirju ja normatiivakte ning jдrgiks neid oma tццs (32, lk. 12).
Pangatццtaja peab pangatehingute sooritamisel ja klientide teenindamisel kinni pidama jдrgmisest nфudmistest:
1. Mфtle ja tegutse nii, kuidas on vaja, ning samal ajal tee seda, mis on seaduslik.
2. Hoidu huvide ristumisest ( pangatehingute, iseenda, klientide vфi panga vahel ).
3. Hoidu andmast vффrastele informatsiooni, mida oled saanud kliendi ja panga vaheliste tehingute sooritamisel, vдldi saadud informatsiooni kasutamist seoses kфige muuga, milleks see ei ole mддratud.
4. Teosta panga ja klientide vahelised tehingud professionaalselt, ausalt, tдielikult ja viigadeta.
5. Garanteeri vфrdvддrne ja aus teenindamine kфikidele klientidele, panga tццtajatele ja kфigile teistele, kellel on pangaga mis tahes дriline vahekord.
Kфik panga tццtajad, nii nфukogude esimehed kui tegevjuhatajad, peavad tццtama kooskфlas nende juhistega.
4. LAENUTAGATIS
Kui pank on lдbi viinud finantsaruannete analььsi ja leidnud kхigile дriplaaniga seonduvatele kьsimustele aktsepteeritava vastuse, vaadeldakse mida pakutakse pangalaenu tagatiseks ehk milline on laenu kindlustatus. See on vajalik, sest pank ei tegutse mitte oma rahaga, vaid kasutab laenamiseks vххrast, hoiustajate raha, mille kaotamine ohustab usaldust panga vastu ja seelдbi kogu panga tegevust. Tagatised on jaotatud kahte suurde gruppi ( vt. joonis 4 ).
Kдendus
Kahjumi ьlevхtmine
Pandiхigus vallasvarale ja Pandiхigused:
хigustele - hьpoteek
”Pandisarnased хigused”: - pхhivхlg
- omandi klausel
- tagatise ьleandmine
- tagatise loovutamine
Joonis 4. Tagatise liigitamine.
Need on:
1) personaaltagatised;
2) reaal- vхi esemelised tagatised (34, lk. 110).
Personaaltagatis vхimaldab vхlausaldajale хiguse, mille pхhjal ta teiselt isikult kui vхlgnikult vхib nхuda vхlanхude tдitmist. Tььpiline personaaltagatis on kдendus.
Reaaltagatised annavad vхlausaldajale хiguse esemele, mis on paigutatud tema kдsutusse, kui vхlgnik ei suuda oma kohustusi tдita.
Jдrgnevalt vaadeldakse iga tagatise liiki eraldi.
4.1. KДENDUS
Kдendus - krediidi julgeoleku tagamise vorm, kus krediit julgestatakse isikute (persoo-nidekдendajate) kaudu (27, lk. 68).
Kдendus tдhendab seda, et laenu saamiseks peab laenuvфtjal olema kдendaja, kes vфtab endale kohustuse tasuda vфlg juhul, kui laenuvфtja ei ole selleks suuteline. Tuleb lisada, et kдendaja peab olema ka laenuandja arvates usaldusvддrne.
On teatud neli kдenduse vormid:
1) kaaskдendus;
2) osakдendus;
3) jдrelkдendus;
4) tagasikдendus.
Kaaskдendusepuhul kohustuse tдitmine on dokumenteeritud mitme kдendaja poolt ja nхude esitamine kдenduse kogusummas toimub ainult ьhele kдendajatest. Kдenduse tasandamine toimub kдendajate vahel.
Osakдenduse jдrgi kдenduse summa on jagatud kдendusest osavхtjate (kдendajate) vahel. Sellisel juhul krediidiandja esitab nхude kхigile kдendajatele nende poolt antud kдenduste summas.
Jдrelkдendus on niisuguse kдenduse liik, kus osalevad peakдendaja ja kхrvalkдendaja. Peakдendaja poolt kдenduse nхude mitterahuldamisel pццratakse nхue kхrvalkдendajale terves summas.
Tagasikдendus - krediidiandja esitab kдenduse nхude peakдendajale ning seejдrel tagasikдendajad hьvitavad peakдendajale tдidetud kдenduse summa.
Jgal juhul sхlmitakse kдendusleping (vt. lisa 11). Kдenduslepingu jдrgi kohustub kдendaja vastutama teise isiku kreeditori ees, et see teine isik tдidab oma kohustise. Juhul, kui vхlgnik oma kohustusi ei tдida, on kreeditoril хigus vхlgnevus sisse nхuda kдendajalt. Kдendajal on hiljem хigus enda poolt tasutud summad omakorda vхlgnikult sisse nхuda (38, lk. 83).
Garantiileping ja kдendusleping sarnanevad teineteisega, sellepдrast et nad tдidavad sama funktsiooni. Pхhiline erinevus seisneb selles, et garantiilepinguid sхlmitakse juriidiliste isikutega ja kдenduslepinguid fььsiliste isikutega.
Kдenduslepingu sхlmimisel peaks kreeditor olema veendunud, et juhul, kui vхlgnik ei ole vхimiline kohustist nхuetekohaselt tдitma, on kдendajal vara ja vahendeid, mille arvel saab kohustis tдidetud (50, lk. 425). Kui kдendajal need vahendid puuduvad, vхib ju kдenduslepingu sхlmida, kuid reaalselt ta sellisel juhul lepingut ei taga.
Kдendusleping peab igal juhul olema sхlmitud kirjalikus vormis. Lepingu allakirjutamisel kirjutavad pooled oma allkirjad igale lehele. Kirjaliku vormi mittejдrgmine toob endaga kaasa kдenduslepingu kehtetuse.
Kдenduslepingul on teatav moraalne jхud - inimene teab, et sissenхue vхidakse pццrata kogu tema varale, ning ta pььab hoolitseda, et vхlgnik oma kohustused kreeditori ees tдidaks.
Kдendaja vastutab kreeditori ees nagu vфlgnik koos sellest tulenevate tagajдrgedega (47, lk. 6).
Laenuandja jaoks vхib kдendus kui tagatis olla vдhem usaldusvддrne kui nдiteks pant. Kдenduse puhul kдsitletakse laenuandja nхuet koos teiste vхlausaldajate nхuetega ning kдendajal vara puudmisel rahuldatakse vхlausaldajate nхuded proportsionaalselt.
Laenuandjal tuleb kдenduslepingu puhul silmas pidada veel ьhte tingimust. Kдendus lхpeb ka juhul, kui laenuleping ise ei lхpe - 3 kuu mццdudes arvates laenu tagasimaksmise tдhtajast, kui laenuandja ei ole selle aja sees esitanud hagi kдendaja vastu (38, lk. 84). Reeglina ei ole kдenduse puhul pangal suuri probleeme laenude tagasisaamisega.
4.2. GARANTII
Garantii on ьks lepingu tдitmise tagamise vahendeid. Garandiks saab kehtiva seadusandluse kohaselt olla juriidiline isik.
Praktikas ei sхlmita alati garantiilepinguid, vaid antakse garantiikirju vхi garantii (vt. lisa 12), kuid nende erinevate nimetustega dokumentide pхhiьlesanne on ьks - tagada mхne teise isiku vхlgnevuse kustutamine juhul, kui see teine isik ei tдida oma lepingujдrgseid kohustusi (38,lk.41). Garantiileping ei ole aktsessoorne ja sellepoolest erineb kдendusest.
Lisas 12 toodud garantiilepingu nдidises ei ole garandi vastutust piiratud, st garant tagab nii laenusumma kui ka intressi, vфimalike viiviste, leppetrahvi ja muude laenulepingu jдrgsete maksete tasumise, samuti laenuandja muude nфuete rahuldamise (nдiteks kohtukulud).
Garantiilepingus vхidakse ette nдha ka garandi vastutuse piirsumma, st garant vastutab mingi kindla summa ulatuses ning rohkem ei vхi laenuandja garandilt sisse nхuda. Selline pхhimхte ei vasta muidugi laenuandja huvidele, kuid laenusaajalt on vхimalik alati nхuda mitme tagatise esitamist, nagu praktikas sageli tehakse.
Ettevфtte garantiikirja aktsepteerimine panga poolt nфuab pфhjalikku analььsi, mis seisneb ettevфtte maksuvфimelisuse hindamises. Pangad esitavad garantiitaotlejatele ьldjuhul samuti nфudeid, mis tavalise laenu puhul. Projekti garanteerimiskфlblikkus sфltub juriidilistest tagatistest, kassavoogude ennustusest, riskide analььsist, finantssuhtarvudest, taotleja tausta uuringutest ja muudest teguritest (39, lk. 12).
Alati tuleb kontrollida, kas garantiilepingu allakirjutajal vхi garantiikirja vдljaandjal on ьldse хigus seda teha. Nдiteks, kui firma juhil garantiikirja allkirjastamisфigusi ei olnud, ent pank vфttis selle laenu tagatisena vastu, siis tдhendab see rea фiguslike probleemide teket, mis lahendatakse kohtus (43, lk. 6). Seega ei ole ettevфtete garantiikirjade maine pankade silmis eriti hea.
Garantiileping ei kindlusta laenuandjale, et tema nхue garandi vastu rahuldatakse esimeses jдrjekorras. Juhul, kui on teisigi vхlausaldajaid ning garandi varast ei piisa kхigi vхlausaldajate nхuete rahuldamiseks, toimub nхuete proportsionaalne rahuldamine.
4.3. LAENE VALLASASJA TAGATISEL
Nagu eelnevast teame on ьheks pandiхiguse pхhiliigiks vallasvara tagatisel antav vallaspant, mis omakorda jaguneb neljaks pandiliigiks: kдsipant, milleks vфivad olla nдiteks vддrisesemed; registerpant, kus enamiku moodustavad transpordivahendid; vддrtpaberipant, aktsiad, kaupade veo- ja hoiutunnistused jne; ning neljandaks kommertspant, mille alla liigitakse nдiteks ettevфtte liikuv vara, sisseseade, tooraine jne.
Jдrgnevalt vaadeldakse pхhjalikumalt kдsipandi ja registerpandi rakendamisega seonduvaid probleeme.
4.3.1. KДSIPANTI KASUTAMINE PANGANDUSES
Kдsipandi all mхeldakse vallasasjade sellist pantimist, kus pandiese antakse pandilepingu alusel ьle pandipidajale (21, lk. 26).
Kдsipant tekib mitte pandilepingu sхlmimisega, vaid pandi ьleandmisega pandipidajale. Kui pandiese on juba pandipidaja valduses, tekib pant ja pandiхigus sellest momendist, kui on sхlmitud pandileping. AХS-i kohaselt tuleb pandileping sхlmida kirjalikult kui pandieseme vддrtus on ьle 500 EEK. Pangalaenu taotlemise puhul on kirjalik leping alati vajalik. Sellisel puhul antakse pandipidajale kas asi ise vхi dokument (varrant), mis ьhendab laokviitungi ja pandi tunnistuse. Lisaks varrandile ka laokviitungid (mittemuudetavad) tхestavad, et panditud vara sдilitatakse puutumatuna (21,lk.26).
Ьhele vallasasjale ei vхi seada mitut kдsipanti, kuid ьks kдsipant vхib olla seatud mitmele asjale. Seejuures nхue on tagatud iga asjaga (33, §283). Pandilepingus on ette nдhtud kord, millisele pandiesemele vхib pandipidaja pццrata nхude esmajдrjekorras.
Pantija vхib nхuda panditud asja tagastamist ainult seoses nхude ennetдhtaegse rahuldamisega.
Reeglina ei ole pandipidajal хigust panditud asja kasutada. Kui pandilepingus on mдrge, et pandipidaja vхib panditud eset kasutada, siis sellest saadav tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja vхla katteks.
Kui teiste pandiesemete realiseerimisel tekib probleeme, siis kдsipandi rahaks tegemine kulgeb ьsna lihtsalt. Pandipidaja nхude rahuldamine vхib toimuda ainult panditud asja mььgi teel. Pangal ei ole хigust omandada panditud asja ilma vahepealse mььgitehinguta isegi siis kui pandipidaja ja pantija on selles kokku leppinud. Pank on kohustatud pantijale panditud asja mььgist teatama ьks kuu ette, seda vхib teha ka pдrast mььgiхiguse tekkimist.
Praktikas tдhendab see, et ьks juuridiline isik annab pangale mхned vallasasjad pandiks ja seda vхlakohustust, mille tagatisena asjad olid panditud, tдhtaegselt ei tдideta, siis ei ole pangal хigust kanda neid pandiesemed oma bilanssi ja hakata neid valdama, kasutama ja kдsutama nagu ta oleks nende asjade omanik.
Vхib цelda, et kдsipandi rakendamisega on kхige vдhem probleeme, kui vдljaarvata see, et tema rakendusala on vдga piiratud st. pangale vastuvхetavate esemete sortiment on piiratud. Panga seisukohalt vaadatuna on taoline pant suhteliselt kindel, kuna panditud asi on panga valduses ning tal on vхimalik seda ilma tдiendavate takistusteta mььa, seda juhul kui laenuvхtja ei tagasta raha.
Paraku ei ole pangal vхimalik kдsipanti praktikas laialdaselt rakendada, kuna puuduvad panditud asjade hoidmise vхimalused. Seetхttu saab kдsipandi kasutamine laenu tagatisena olla mхeldav eeskдtt asjade puhul, millel on suur vддrtus, kuid mis vхtavad vдhe ruumi. Nдiteks vддrismetallid, kalliskivid ja muud vддrisesemed, aga ka vддrtpaberid (aktsiad, fondide osakud, vхlakirjad), mis eksisteerivad fььsilisel kujul ja on ьleantavad. See tдhendab, et vддrtpaberite pantimise puhul kasutatakse kдsipandisдtete analoogiat ja nad antakse ьle pangale, kui pandipidajale.
Kдsipandi osa krediidinduses on kaduvvдike, kuid lьhiajaliste laenude puhul on see vхimalus siiski sдilitatud.
4.3.2. REGISTERPANT KREDIIDINDUSES
Registerpandi all mхeldakse vallasasjade pantimist, mille puhul pandieset ei anta ьle pandipidajale, vaid see jддb pantija valdusse. Pant registreeritakse seadusega ettenдhtud registris. Kдsipandist eristab registerpanti ka asjaolu, et ьhele ja samale asjale on vхimalik seada mitu registerpanti, kдsipandi puhul ei ole see vхimalik.
Registerpant tekib mitte pandilepingu sхlmimisest alates, vaid selle registreerimisest seaduses ette nдhtud registris. Registrisse tuleb kanda nхude olemus ja suurus ning panditud asi. Kinnistusraamatus on piiratud asjaхigustel oma jдrjekoht. Ka registerpandil on ettenдhtud kindlad jдrjekohad. Jдrjekoht registris sхltub sellest, millal ьks vхi teine sхlmitud pandileping esitati regitreerimiseks. Kui ьhel ja samal pдeval esitatakse mitu avaldust ja nad tulenevad ьhest pandilepingust, siis nad kantakse samale jдrjekohale. On oluline, et varasemal jдrjekohal oleva pandi lхppemisel astub hilisemal jдrjekohal olev pant ette, st. kui ьks pant on lхppenud ja sellega tagatud nхue on rahuldatud, siis tema kohale asub hilisem pant. Jдrjekohta tьhjaks ei jдeta.
Kui registris olevale asjale on seotud mitu panti, siis nende rahuldamine toimub vastavalt jдrjekorrale.
Registerpandi avalikkus nagu kinnistusraamatu avalikkuski tдhendab seda, et igaьhelon хigus tutvuda andmetega, mis on kantud registrisse, et teada saada, kas registris olev asi on juba koormatud mхne pandiga vхi mitte.
Kuna registerpandi ese on pantija valduses, siis on keelatud tal panditud asja vххrandamine (1,§305).
Registerpandi ese nagu kдsipandi esegi, kuulub nхude mittevastaval tдitmisel mььmisele. Registerpandi eseme mььmiseks on vхlausaldajal хigus nхuda panditud asja vдljaandmist pantija valdusest. Sellisel juhul lдheb pandieseme valdus ьle vхlausaldajale e. pangale, kes organiseerib registerpandi eseme mььmist (1, §306).
Registerpanti peetakse panganduses ьheks populaarsemaks, sest siiani oli see praktiliselt ainuke, mida oli laialdaselt vхimalik rakendada. Probleemiks oli see, et AХS-i jхustumisega ei hakanud koheselt tццle registrite sьsteem, mis kдivitus paar kuud hiljem. Kuna registrid on vдga ьlekoormatud (nt. ettevхtteregister), siis kannatab sellepдrast pandieseme registreerimise kiirus ja kvaliteet. Ka pank riskib andes laenusumma vдlja ainult laenulepingu alusel, tehes seda enne pandilepingu registreerimist.
Sхltuvalt pandi esemest jaguneb registerpant jдrgnevalt:
a) transpordivahendite pant,
b) kommertspant,
c) intellektuaalse omandi pant.
Vaadeldes transpordivahendile seatud registerpanti laenu tagamise vahendina, siis ei ole tegemist enam kui kindla tagatisega kui kдsipandi puhul. Kasutades oleva transpordivahendi vддrtus vхib хnnetusjuhtumi korral hetkeliselt vдheneda ning laen vхib jддda praktiliselt tagatiseta. Seetхttu nхuavad pangad panditavate transpordivahendite kindlustamist, sest kindlustusjuhtumi korral jддb pangale pandituks kindlustusseltsi poolt vдljamakstav kindlustushьvis (21, lk. 26).
Peamiseks probleemiks on see, et kindlustused ei vхta kхiki riske enda kanda. Tavaliselt tasub kindlustus hьvitust loodusjхudude poolt tekitatud ja avarii tagajдrjel tekkinud kahjude korvamiseks. Vajalik aga oleks, et transpordivahend oleks kindlustatud kхikvхimalike hдdade vastu sh. дrandamine. On olemas eraldi kindlustusliik, mis kindlustab sхiduki teatud tingimustel, дrandamise ja varguse vastu, kuid ka siis on kindlustuselt saadav hьvitus vдga vдike. Osad kindlustusfirmad fikseerivad territooriumi, kus nende kindlustus ei kehti (nt SRЬ riigid). Vхttes sхiduki pandiks vхib ju keelata SRЬ riikidesse sхitmist, kuid mingit tдiendavat garantiid see ei anna.
Juhul, kui kindlustus oli seatud дrandamise vastu, siis дrandamisjuhtumi tuvastamisel on omanik kohustatud esitama kaks paari vхtmeid ja tehnilise passi. Kui need olid autos vхi seda esitada ei ole, siis kindlustus ei ole kohustatud tekkinud kahju hьvitama. Sama kehtib ka siis, kui avarii tehti joobe seisundis vхi autot kasutas juhiluba mitteomav isik.
Laevadele ja lennukitele annab kindlustus suhteliselt kindla garantii. Tegemist on ju spetsiifilise pandiliigiga, mille puhul tuleb arvestada paljude eriasjaolude ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Sellepдrast ongi laevad ja lennukid kindlustatud rahvusvaheliselt tunnustatud kindlustusfirmades. Eestis ainukeseks kindlustusfirmaks on Aeromet. Ьldiselt on laevade ja lennukite pantimine vдga harva esinev. Positiivseks jooneks vхib siin pidada seda, et laevaregister hakkas korralikult tццle koos AХS-i jхustumisega. Seda seetхttu, et laevadele sai juba varem seada hьpoteeki, mis oli olemuselt sarnane praeguse registerpandiga.
Komplitseerituim ja vaieldavaim on kindlasti kommertspant. Kommertspanti all mхeldakse registerpanti, mis on seotud ettevхtte vallasvarale (sisseseade, toorme - ja kaubavarud). Kommertspant kuulub registreerimisele ettevхtteregistris, kuhu kantakse ka pandiese, kui seda pole juba varem tehtud. Seejuures on oluline, et ettevхtte varade pantimise korral oleks selgesti tehtud vahet vallasvara ja kinnisvara pantimise vahel. Hoonete ja nende oluliste osade pantimine toimub nagu kinnisasja pantimine - hьpoteegi alusel. Laenu tagamise vahendina on kommertspandi kasutamise vхimalused praeguses situatsioonis kхige laialdasemad. Panga seisukohalt on ehitistele seatud pandil suurem vддrtus kui nдiteks ettevхtte sisseseadel, sest ehitiste mььk, kui see peaks vajalikuks osutuma, on tunduvalt lihtsam.
Panga poolt vaadatuna on kommertspandil ka mitmed puudused, millest esikohal on tema ebakindlus. Nimelt lubab seadus vххrandada kommertspandiga koormatud asju selliselt, et vххrandatud asjalt kommertspant kaob ja tekib asjale, mis asendab vххrandatut. Eeldades, et ettevхte on kindel ja pankrotti pole karta, on kommertspant vahendusettevхtte puhul vдga sobiv nдiteks kaubavarude pantimiseks.
Kommertspanti vхis seada ettevхtte vallasvarale. Hetkel, kui tagastamata laenu sissenхudmiseks hakatakse mььma ettevхtte vara, on kogu vara tegelikult pandiga koormatud ning vхlausaldaja, kelle kasuks pant oli seatud, on teiste ees eelistatud.
Pangal, kes vхtab laenu tagatiseks kommertspandi, peab olema pidev ьlevaade ettevхttes toimuvast ning nimetatud pandiliik saab suhteliselt kindel olla vaid suuremate etevхtete puhul, kus positiivsed ja negatiivsed muutused finantsmajanduslikus olukorras toimuvad aeglasemalt ning mille puhul ei ole ohtu, et ettevхtte juhi kadumisega kaob ka ettevхte ise.
Intellektuaalse omandi pantimise all mхeldakse registerpandi seadmist registreeritud kaubamдrgile, tццstusnдidisele vхi mхnele muule registreeritud intellektuaalse omandi vormile. Nimetatud pandi registreerib registri pidaja, kus ьks vхi teine intellektuaalne omand on registreeritud. Praegusel hetkel on ainus intellektuaalsele omandile seatud pandi registreerija Riiklik Patendiamet (21, lk. 26).
Praktikas on intellektuaalsele omandile seatud registerpant kui laenu tagamise vahend vдhekasutatud. Peamiseks pхhjuseks on see, et meil puudub hetkel vastav turg, kus vajadusel taolist pandieset realiseerida. Ьheltpoolt on tegemist pandi esemega, mis Eesti хiguspraktikas on uus ning intellektuaalse omandi hulk on vдike, teisalt on vхrdlemisi raske ese hinnata.
Asjaфigusseadusest lдhtudes on Hansapank hakanud laenutagatisena aktsepteerima varaliste фiguste pantimist. Pantida saab nфudeфigusi ja rendilepingutest tulenevaid фigusi.
Esimene neist kujutab endast arvetest, lepingutest ja muudest dokumentidest (nдiteks deposiidilepingust) tulenevate фiguste pantimist pandipidaja kasuks. Rendilepingust tulenevaid фigusi saab pantida nii rentnik kui rendileandja. Rendileandja pandib oma фigused rendisummadele, rentnik aga rentimise фiguse. Nende фiguste pandiks vфtmine on panga seisukohast siiski ьsna ebakindel. Laenu tagatisena vфib kasutada ka debitoorset vфlgnevust ning tulevikus sфlmitavatest lepingutest tulenevaid фigusi (48, lk. 39). Mфned Eesti kommertspankadest on hakanud laenu tagatisena aktsepteerima ka laoseisu, mida asjaфigusseadusest lдhtudes saab kдsitleda kommertspandina.
Peamised probleemid registerpandiga saavad alguse siis, kui tekib vajadus pandi ese realiseerida. Transpordivahendite realiseerimisel vхib tekkida olukord kus laenusaaja annab panditud sхiduki ьle kuid volitust selle kohta ei anna. Sellisel juhul register ei pruugi aktsepteerida panditud sхiduki mььki. Olukorra lahendamiseks tuleb esitada avaldus Tдitevametile, kes korraldab panditud eseme mььgi vastavalt Tдitavmenetluse seadustikule. Mььgist saadud rahaga kaetakse vхlg ja teised tekkinud kхrvalnхuded. Negatiivseks kьljeks on siin ajakulu.
4.3.3. VДДRTPABERITE PANTIMINE
Vддrtpaberite pantimise all tuleb mхelda mitmesuguste vддrtpaberite andmist pandina teatud nхude katteks. Kui pank saab pandina vддrtpabereid, on ta хigustatud nхudma nхude rahuldamist panditud vддrtpaberite arvel. Vддrtpabereid vхidakse mььa nagu vallasvara ja sellest saadud rahaga kaetakse nхuded koos kхrvalnхuetega.
Kuna vддrtpaberid on kдsitletavad vallasvarana, siis nende pantimise korral kohaldatakse kдsipandi sдtteid. Seadusandja on jдtnud vхimaluse vддrtpaberile pantimisel nдha seadusega ette ka mхne teise viisi.
Esitaja vддrtpaberi pant tekib siis, kui need on ьle antud pandipidajale. Kui on tegemist muude paberitega, siis pandipidajal tekib pandiхigus muude vддrtpaberite ьleandmisel kas kirjaliku rendilepingu vхi pandipealdiste alusel (1, §316).
Дriseadistiku § 232 kohaselt peab aktsiate pantimise tehing olema tehtud kirjalikult.
Asjaхigusseaduse § 315 kohaselt kohaldatakse vддrtpaberite pantimisele kдsipandi sдtteid, kui seaduses ei ole sдtestatud teisiti. Seega vхib lepingu nдidist vaadelda ka kui kдsipandi lepingut.
Esitajaaktsiate pantimisel sхlmitakse kirjalik kokkulepe aktsiate pantimise kohta ning antakse aktsiad ьle pandipidaja otsesesse valdusesse. Juhul, kui aktsiaid pandipidajale ьle ei anta, pandiхigust ei teki.
Nimeliste aktsiate pantimisel tehakse aktsiatдhele vastav pealdis (kui aktsia kohta on vдlja antud aktsiatдht) ning pantimine kantakse aktsiaraamatusse. Nimeline aktsia loetakse pandituks pantimise kandmisest aktsiaraamatusse (1, § 232). Seega nimelise aktsia puhul:
1) tuleb sхlmida kirjalik kokkulepe aktsiate ьleandmise kohta vхi kanda vastav pealdis aktsiatдhele, mis omab asjaхigusliku kokkuleppe tдhendust;
2) anda aktsiatдhed ьle pandipidajale;
3) kanda aktsiate pantimine aktsiaraamatusse.
Aktsia pantimisel teostab aktsiast tulenevaid хigusi pantija (1, § 232), st pantija osaleb aktsionдride ьldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lхpetamisel allesjддnud vara jaotamisel ning teostab muid seaduse vхi pхhikirjaga ettenдhtud aktsionдri хigusi .
Lepingu nдidise kohaselt (vt. lisa 13) pandib aktsiad laenusaaja, st laenusaaja ning pantija on ьks ja sama isik. Laenusaaja kohustuse tдitmist vхib tagada ka kolmas isik, kes vastutab laenusaaja kohustuse tдitmise eest panditud varaga (38, lk.119).
Kaubavддrtpaberid on vддrtpaberite eriliik. Kui on panditud kaubavддrtpaber, siis sellega on ьhtlasi panditud see kaup. Kui lisaks kaubavддrtpaberile on spetsiaalne pantkiri, mida nimetatakse varrandiks ja kaubavддrtpaberil on mдrge pantimise kohta vхla suuruse ja nхude tдhtaja mдrkimisega, siis piisab kauba pantimiseks, kui on panditud varrant.
Pank saades pandina aktsiad, ei muutu nende aktsiate omanikuks, vaid see on ainult nхude tagatis ja sellest tulenevalt ei muutu panditud aktsiate pidaja aktsionдriks selles aktsiaseltsis, mille aktsiad on tema kдes pandi esemena. Kuna aktsiate nagu iga muu panditud vara omanikuks jддb pantija, jддb ka aktsiate pantija edasi tдieхiguslikuks aktsionдriks koos хigusega osa vхtta aktsiaseltsi ьldkoosolekust. Ta kaotab selle хiguse siis, kui tema poolt panditud aktsiad on vallasvarana дra mььdud.
Kui on saabunud sellise nхude tдitmise tдhtaeg, mis ei ole pandiga kьllaldaselt tagatud ja pandiese on seaduslikus valduses, siis on vхlausaldajal nхudeхiguse tдhtaja saabumisel хigus kinni hoida vхi jдtta enda kдtte vхlgniku vallasasju ja vддrtpabereid kui pandiesemeid kuni nхude rahuldamiseni (1,§320).
Vддrtpabereid pakutakse laenu tagamiseks tдna ьsna sageli.
Tallinna Pank aktsepteerib aktsiaid ainult teisese tagatisena, st pank ei anna laenu, arvestades tagatisena ainult aktsiate realiseerimise vфimalust. Ettevфtte finantsmajandusliku seisu halvenedes kaotavad ka aktsiad vдga kiiresti oma mььgivддrtust. Praktikas vфib ettevфtte finantsolukord halveneda ьleцц, sellest tulenevalt langeb siis aktsia hind ning koos sellega tagatise vддrtus. Samal ajal nдiteks kinnis- vфi vallasvara, kui see on kindlustatud ja ei ole vдga spetsiifilist laadi, omab vaatamata ettevфtte finantsseisundile alati turuhinda. Kui laenul on kьllaldased materiaalsed tagatised, vфib niisiis arvestada, et sajaprotsendilist kahju ei kannata pank kunagi. Ainult aktsiapandi usaldamise korral tuleks aga sellega arvestada.
Aktsiate tagatisel saab finantseerida vдga lьhikest aega, praktikas kuni pooleaastase laenu puhul, arvestades ka laenuvфtja ьldist varanduslikku seisu. Tallinna Panga seifis on vддrtpabereid ligikaudu 100 miljoni krooni eest, kuid need on kфik teisesed tagatised (17, lk. 38).
Lддnemaailmas ei ole vддrtpaberid laenutagatisena eriti levinud. Laen tagatakse tavaliselt kas kдibevara vфi pikemaajaliste aktivatega.
Omajagu takistab aktsiapandi levikut ka seadusandlus. Asjaфigusseaduse jдrgi saab aktsiapanti realiseerida vaid kuuajalise etteteatamisega, seega alles kuu pдrast lepingu rikkumist tekib pangal фigus aktsiad realiseerida. Vддrtpaberite puhul on see vдga pikk periood.
Aktsiomanik saab finantseerida end ka repotehinguga, pank ostab aktsiad дra, ettevфte kohustub need mingil ajal tagasi ostma. Kui aktsiad tagasi ei osteta, siis jддvad need pangale.
Rддkides ьldse turul ringlevate vддrtpaberite hindamise pфhimфtetest, on esmaseks tingimuseks audiitori hinnang ettevфtte finantsolukorrale. Tдhtis on ka ьmbritsev majanduskeskkond, majandusvaldkonna ьldine potentsiaal, juhtkond.
Eesti turul on praegu vдhe aktsiaid, mida vфib tehingute tegemisel arvestada iseseisva vддrtusena. Дripдevas noteeritud aktsiate hulgas on ainult mфni, mille turukursi pфhjal vфib hinnata ka ettevфtte olukorda, kuid ainult nende tagatisel kommertslaenu siiski vдlja ei anta.
Loodav Tallinna vддrtpaberibцrs parandab kindlasti olukorda. Kui ettevфttel on bilansis investeeringud aktsiatesse, siis tдna on vдga raske hinnata ettevфtte vara ehk nende aktsiate reaalset vддrtust. Kui tegutseb aktsiabцrs ning aktsiad saavad ettevфtete tegelikku finantsmajanduslikku olukorda peegeldava turuhinna, sii finantseerimine vддrtpaberite tagatisel (vфi repotehingute kaudu) kindlasti elavneb.
4.4. LAENE KINNISASJA TAGATISEL
Kinnisvara tagatisel vдlja antud laen on hьpoteek. Hьpoteek on rahalise nхude tagamise vahend (25,lk. 241). Kinnisasja omanik vхib koormata oma kinnisasja hьpoteegiga, mis tдhendab seda, et sellel isikul, kelle kasuks hьpoteek on seatud ja keda nimetatakse hьpoteegipidajaks, on хigus nхude rahuldamisele panditud asja arvel. Seega hьpoteegiga tagatakse nхude rahuldamine. Tagamise esemeks on kinnisasi. Kinnisasi vхidakse koormata kas tervikuna vхi osaliselt. Osaline koormamine hьpoteegiga vхib toimuda ainult kinnisasja mхne kaasomaniku osa ulatuses, st kinnisasja sellise mхttelise osa ulatuses, mis kuulub mхnele kaasomanikule.
Eestis kehtiv AХS loeb maaga pьsivalt ьhendatud hooneid kinnisasja lahutamatuteks osadeks, seega tдhendab kinnisasjale hьpoteegi seadmine sisuliselt ka nimetatud maatьkil oleva ehitise pantimist.
Hьpoteegi saab seada ka hoonestusхigusele. Hoonestusхigus on хigus, mis ulatub eelkхige maale mis on ehitise aluseks, kuid peale selle ulatub ta ka maatьki sellele osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Kui hoonestusхigus seatakse teatud maatьkile, siis selle хiguse alusel on vхimalus kasutada maad niipalju, kui see on vajalik ehitiste kasutamiseks ja juurdepддsuks suurelt maanteelt vхi tдnavalt hoone juurde. Hoonestusхigus ulatub kogu ehitisele, teda ei saa seada niimoodi, et ainult teatud osa hoonest oleks hхlmatud.
Tuleb silmas pidada, et ehitis, mis pьstitatakse hoonestusoiguse alusel vхi ehitis millega seoses saadakse hoonestusхigus teatud maatьkile, on hoonestusхiguse oluline osa, mitte aga selle maatьki oluline osa, millel see ehitis pьsib, st. tal on хigus omada vххral maatьkil hoonet ning nimetatud hoone ei ole sel juhul maatьki oluline osa.
Kuna hьpoteek on ьks piiratud asjaхigustest, siis ta tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Selleks on vaja kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku notariaalselt tхestatud avaldus hьpoteegi seadmises kinnisasjale. Kinnistusraamatu kandes hьpoteegi saamise kohta tuleb mдrkida hьpoteegipidaja, hьpoteegi rahaline suurus, intresside ja muude kхrvalnхuete olemasolul intressimддr ja kхrvalnхuete rahaline suurus (viivised, leppetrahv jne). Kinnisasja omanikul on хigus seada hьpoteek ka enda kasuks.
Hьpoteek lхpeb siis, kui sellekohane kanne on kinnistusraamatust kustutatud. Kinnisasja omanik vхib nхuda hьpoteegi lхpetamist. Hьpoteegi kustutamisel on vaja deponeerida mitte ainult hьpoteegisumma vaid ka intressid, kui need on kinnistusraamatusse kantud. Deponeerida tuleb intressid mitte suuremas ulatuses, kui kolme aasta eest, alates sellest pдevast, millal kinnisasja omanik esitas kohtusse avalduse hьpoteegi kustutamiseks. Hьpoteegi summa rahuldamise korral hьpoteek lхpeb (36, lk. 90).
Hьpoteegi seadmise teeb kalliks see, et hoonestusхiguse seadmine on tasuline. Kui tegemist on riigi- vхi munitsipaalmaaga, siis tasu ьlemmддrad kehtestab Vabariigi valitsus, muud tingimused mддrab kohalik omavalitsus. Eramaa puhul mддratakse tasu hoonestaja kokkuleppel.
AХS loeb hoonestusхigust kinnisasjaks ja seetхttu kohaldatakse tema pantimisel kinnispandi sдtteid.
Lisaks riigile kuuluvale maale on Eestis suur hulk maatьkke, mis on хigusvastaselt vххrandatud ja kuuluvad tagastamisele vхi on juba tagastatud endistele omanikule vхi nende pдrijatele. Tagastamise otsus on sel juhul aluseks, millest lдhtuvalt kantakse tagastatud maa kinnisturaamatusse.
Hetkest, mil ostetud vхi tagastatud maatьkk, samuti maatьkk, millele seatakse hoonestusхigus, on kantud kinnistusraamatusse, tekib vхimalus seada hьpoteeki nii maale kui hoonestusхigusele. Seejuures on oluline mainida, et ьhele kinnisasjale on vхimalik seada mitu hьpoteeki mitme erineva isiku kasuks.
Kui hoonestusхigus on seatud sхlmitakse hoonestusхiguse omaniku ja panga vahel hьpoteegi seadmise leping selliselt, et hьpoteegiga oleks tagatud konkreetne laen ning see hьpoteegi summa kantakse panga kasuks kinnistusraamatusse. Sellise tehingu teostamise aluseks on leping AХS-i seadmise kohta. Laenulepingus aga fikseeritakse, et kohustise tдitmine on tagatud hьpoteegiga.
Kinnispandi kasutamine kohustise tдitmise tagamise vahendina on praegusel hetkel seadusandlusega kхige tдpsemalt reguleeritud.
Kinnispandiфiguse tagatisel laenu andmise juures on oluline tдhtsusega kinnisasja vддrtuse mддramine.
Kinnistu vддrtuse hindamisel lдhtub pank maa maksustamishinnast, millele lisandub kinnisvaraekspertidelt tellitud hinnang (25, lk.242). Eksperdid annavad pangale kinnisasja kiirrealiseerimishinna, st millist hinda oleks pangal vфimalik saada laenu tagatise mььmisel mфne kuu jooksul.
Tihti ei vasta tagatisena esitatava maatьku vддrtus isegi selle maksustamishinnale. Inimesel vфib alla kьmme hektarit maad, mille maksustamisvддrtus on nдiteks 300000 krooni, ent maatьkk asub kuskil Lфuna - Eestis ning selle turuvддrtus on vфib - olla vaid 10% maksustamisvддrtusest (44,lk.32). Pank ei saa sellist tagatist mitmesaja tuhande kroonise laenu korral aktsepteerida.
Hьpoteegi sisu: pхhimхte on, et hьpoteegiga koormatud omanikule jддb nii kinnisasja edasise valdamise st. majandamise, ja edasise koormamise хigus ainult niivхrd, kui ta sellega ei kahjusta hьpoteegipidaja хigusi, milledest peamine on koormatud kinnisasja vддrtuse vahendamise keeld (1,§333). Kuna hьpoteek on eelkхige suunatud kinnisasja mььgist saadavast rahasummast tagatud nхuete rahuldamisele (hьpoteek kui rahakstegemisхigus), siis tuleb kinnisasja vддrtuse vдhendamise all mхista sellist tegevust, mille tagajдrjel vдheneb kinnisasja (selle oluliste osade kui ka pдraldiste) mььgihind, kuna siis vхib tekkida oht, et mььgisummast ei piisa hьpoteegipidaja nхuete rahuldamiseks. Sellest tulenevalt samastab seadus vддrtust vдhendava tegevusega ka tegevuse, mille tхttu tekiks oht mььgivддrtuse vдhenemisele.
Hьpoteegiga nхude rahuldamine tдhendab seda, et koormatud kinnisasja vхidakse teatud ulatuses sundvххrandada (1, § 335). Sundvххrandamisest tuleb teatada kinnisasja omanikule ьks kuu ette. See annab kinnisasja omanikule vхimaluse vabatahtlikult taastada endine olukord vхi leida vхimalus tдiendava tagatise andmiseks. Tдiendav tagatis vхib esineda sellisena, et keegi kolmas isik hakkab kдendajaks hьpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kхrvale, Juhul, kui omanik lisatagatist ei anna, vхib hьpoteegipidaja nхuda nхude ennetдhtaegset rahuldamist kinnisasja vддrtuse vдhenemise ulatuses. Seega on olemas potentsiaalne vхimalus, et krediidiasutus saab omaniku tegevuse vхtta oma jдrelvalve alla. Suurte krediitide korral lepitakse selles ka laenulepingus kokku.
Kuna AХS nдeb hoonete pantimist ainult koos maaga ja maaomandi vormistamine on aeganхudev, siis on nii pangad kui laenusoovijad pььdnud leida olukorrast vдljapддsu, otsides teisi vхimalusi hoonete laenutagatisena kasutamiseks. Praktiliselt on vхimalik hooneid ilma maad vхi hoonestusхigust omamata pantida ettevхtte vallasvarana, seades hoonele kommertspandi. Fььsilistel isikutel selline vхimalus puudub, kuid sellele vaatamata on hoone kasutamine laenutagatisena ka fььsiliste isikute puhul mхeldav. Sellisel juhul pole enam tegemist seadusandluses reguleeritud pandiga, vaid vajaduse sunnil kombineeritud tagatisega.
Hьpoteek ulatub ka nendele rendi- vхi ььrinхuetele, mis on tekkinud ьhe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist vхi vхlgniku maksejхuetuks tunnistamist ja on sisse nхudmata, kuid mitte nendele mis on tekkinud rohkem kui ьks aasta enne kinnisasja arestimist vхi vхlgniku maksejхuetuks tunnistamist.
Teatavasti ьldine hagi aegumise tдhtaeg on 10 aastat. Seega hьpoteek ei ulatu nendele sissenхudmata rendi- vхi ььrinхuetele, mis on tekkinud rohkem kui ьks aasta enne kinnisasja arestimist vхi vхlgniku maksujхuetuks tunnistamisest. Vхlgniku maksujхuetuks tunnistamine toimub pankroti vдljakuulutamisega. Kinnisasja arestimine toimub hagimenetluse korras.
Hьpoteegiga on tagatud mitte ьksnes nхue, vaid ka:
1) sellele nхudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja mььmist sundenampakkumisel vхi enne pankroti vдljakuulutamist vдljamaksmata intressid;
2) viivis ja vхla sissenхudmise kulutused;
3) hьpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud;
4) muud kхrvalnхuded.
AХS-i jдrgi tuleb vхlg tasuda ning intressid ja muud kхrvalnхuded tдita koormatud kinnisasja kinnistusameti asukohas. Erandina on see mхeldav, kui see on hьpoteegi kandes kinnistusraamatus fikseeritud, nt on see nii kui pangalaenu garantiiks on hьpoteek.
Juhul, kui laen ei tule tagasi, siis hьpoteegi ese realiseeritakse. Rahakstegemine toimub kas vabatahtlikult vхi sunniviisiliselt.
Hьpoteegiga tagatud usaldaja rahuldamine vхib toimuda kahel viisil:
a) omaniku poolt kinnisasja mььgist saadud rahasummast (nn vabakдeline mььk);
b) sundtдitmise lдbi (1, § 352).
Vabakдelise mььgi korral on juriidiliselt mььjaks kьll omanik, kuid praktikas otsib ostja ja vahendab tehingu pank. See on pangale ja ka omanikule kiireim viis nхude kustutamiseks ja raha saamiseks. Puuduseks on siin see, et omanikku ei saa sundida oma kinnisasja mььma. Kui omanik sellest keeldub on pangal alati vхimalik nхuda kohtu kaudu sundtдitmist kinnisasjast (seda reguleerib Tдitevmenetluse seadustik) (16, art. 693).
Tдitevmenetluse algatamisel saadab tдitus kinnistusametile tдitedokumendi дrakirja ja tдituri notariaalselt tхestatud ьhepoolse avalduse kinnisasja kдsutamise keelumдrke kandmiseks kinnistusraamatusse (42, art. 64).
Hьpoteek ise ei anna hьpoteegipidajale фigust nфuda omanikult maksmist, kuid omanik peab lubama kinnisasja suhtes sundtдitmist, kui tagatavat nфuet vabatahtlikult ei tдideta (25, lk. 242).
Praktikas on valitsevaks kinnisasja mььk sundenampakkumise teel. Selle korraldab ja viib lдbi kohtutдitur. Kui hьpoteegiga koormatud ese on realiseeritud, kaetakse laen mььgist saadud rahaga.
Ehitisele pantimisel on kasutatud ka nn. tagatisloovutamist. Tagatisloovutamise kohaselt mььb omanik ehitise pangale, mis rahasumma eest kindlaksmддratud tдhtaja jooksul tagasi mььma. Ostja kohustaub enda omandiхiguse kestvuse vдltel omandatud ehitist kolmandatele isikutele mitte vххrandama ega ka koormama, mille tagamiseks vхivad pooled hooneregistrisse sisse kanda ajakohase mдrkuse.
Pank ei saa hьpoteegiga koormatud vara kanda enda bilanssi.
Ьhishьpoteegi all mхeldakse mitme kinnisasja koormamist ьhe hьpoteegiga. Sellisel juhul vastavad ьhe hьpoteegiga tagatud nхude eest kхik kinnisasjade omanikud. Ьhe kinnisasja kohta ole vast kinnistusraamatust vхib saada andmed ka teiste kinnisasjade kohta, mis on koormatud ьhe ja sama hьpoteegiga, seda juhul, kui ьhe hьpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja.
Ьhishьpoteek kasutatakse eelkфige siis, kui tagatav krediit on nii suur, et ьhe kinnisasja vддrtusest selle tagamiseks ei jдtku.
Ьhishьpoteegipidajal on хigus nхuda tдielikku vхi osalist rahuldamist iga hьpoteegiga koormatud kinnisasja arvel (1, §359). Hьpoteegipidaja ise otsustab, millises ulatuses iga kinnisasi hьpoteegi eest vastutab.
Kui ehitis oli koormatud mitme pandiхigusega, kantakse need hьpoteegina kinnistusraamatusse vastavalt kinnistamisavalduste registreerimisele kinnistuspдevikus.
Krediidiasutused vфtavad ka ise kasutusele veel lisaabinфusid, andes krediiti ainult teatud laenupiirides ja nфudes tavaliselt esimest jдrjekohta.
Eestis kasutatakse kinnispanti vдhe, sest nii hoonestusхigus kui maa erastamine on aeganхudev protsess (kinnispandi kasutamine laenu tagatisena on hetkel vдga harv nдhtus). Selge on see, et vaatamata hetkesituatsioonile saab hьpoteek tulevikus ьheks enamkasutatavaks pangalaenu tagamise vahendiks eeskдtt pikaajaliste laenude puhul, sest maa pandiesema on olemuselt stabiilne ning vдhe muutuv.
Asjaхigusseaduse rakendamisega seotud хigusaktide muutmise seaduse vastuvхtmine aitas lahendada mitmeid hьpoteegi rakendamisega otseselt seoses olevaid probleeme. Vajalik oleks nььdseks juba kдivitunud kinnistusraamatute sьsteemi tehnilise tцц (nt maa mххdistamine) parandamine ja kiirendamine.
Hьpoteegi rakendamine ei olnud seni laialdaselt vхimalik, sest puudusid vastavad kinnistud.
Nii hoonestusхiguse seadmine kui maa erastamine on aeganхudev protsess, mistхttu on kinnispandi kasutamine laenu tagatisena hetkel veel harv nдhtus. On tдiesti selge, et vaatamata hetkesituatsioonile saab hьpoteek tulevikus ьheks enamkasutatavaks pangalaenu tagamise vahendiks eeskдtt pikaajaliste laenude puhul, sest maa pandiesemena on oma olemuselt stabiilne ning ajas vдhe muutuv.
KOKKUVФTE
Kuna krediteerimine on panganduse peamine funktsioon ja suurim sissetuleku allikas on laenude vдljastamisel tarvis jдlgida, et krediit ja selle tagamine makrotasandil ei kahjustaks raha tervist ja vфimaldaks leida maksevфimelisi ostjaid.
Panga majandustegevus on seotud teatud krediidiriskiga, kuna nii sisemiste kui ka vдlimiste faktorite mфju vфib tuua pangale olulist kahjumit. Kindlat definitsiooni ei ole pankadel ega pangakorraldajatel. Siiski vфib seda pььda lahti seletada jдrgnevalt - risk tдhendab vфimalike tulemuste mддramatust.
Effektiivse krediidijuhtimise vфtmeelementideks on: hдsti arenenud krediidipoliitika ja protseduurid, hea portfellijuhtimine, laenude effektiivne kontroll ja kфige tдhtsam - hдsti ettevalmistatud personal.
Iga pank peab tдpselt jдlgima ьhelt poolt oma deposiidi- ja teiselt laenuportfelli. krediidiriski maandamiseks on viimastel aastatel hakatud kasutama ka nn portfelliteooria abi.
Iga pank tццtab ise vдlja oma laenupoliitika, kus on vдlja kujunenud teatud laenamise reegleid (pфhimфtted, eelistused, laenutooted, protseduurid, laenupддdevuse sьsteemi), kuid need ei ole formaliseeritudseadusandlikus vormis. Sellest dokumendist juhindavad nii laenutццtajad kui ka laenukomitee.
Panga arukas laenupoliitika peab lдbi viima kфikide krediitide perioodilist kontrolli enne nende kustutamist. Kui krediidi kontrollimise kдigus avastatakse probleemsed krediidid, on vaja kohe vфtta kontakti laenutaotlejaga, et leida lahendus, mis suurendaks panga љansse saada laen tagasi.
Pangad ei tunne muret mitte ainult negatiivse riski pдrast, ehkki vajavad reservikapitali just kaitsena ellujддmist ohustavate ootamatute kahjumite vastu.
Kui laenupoliitika on formuleeritud фieti, aitab see vдltida liigset riski ja aitab kaasa laenude kvaliteedi tфusele.
Nii juriidilistele kui ka ьksikisikutele ning nn seotud isikutele rьhmadele antavate laenude suuruse osas tuleb lдhtuda Eesti Panga kehtestatud normatiividest.
1993 aasta augustis moodustasid 10 eesti panka aktsiaseltsi Krediidiinfo, mille pфhitegevusalaks on krediidiinfo kogumine ja vahendamine. Krediidiregistri loomine teenib kahte eesmдrki. Ьks on potentsiaalse laenutaotleja hoiatamine. Laenutaotleja peab teadma, et ei ole mфtet minna panka valeandmetega. Teine eesmдrk on laenusaajate distsiplineerimine, et laenaja tagasimaksed sooritataks tдhtajaks. Krediidiinfo tuleb pankadele kindlasti odavam, kui vфla tagasinфudmise pikk protsess.
Ьldkokkuvфttes baseerub laenutaotluste hinnang jдrgneval kuuel pфhifaktoril:
1) laenutaotleja iseloom - krediidi vфtmise eesmдrgi ausus;
2) mahtuvus - st laenutaotleja juriidiline фigus kirjutada alla laenulepingu;
3) rahavoog - st hinnang laenutaotleja piisavale kasumile ja rahavoogule, et kustutada laen;
4) tagatis, mis tфendaks laenutaotleja aktiva vфi muude vддrtuste olemasolu;
5) tingimused, mis eksisteerivad majandusharus, milles funktsioneerib laenutaotleja;
6) kontroll, mis aitab kindlaks teha laenutaotluse vastavust panga ja reguleeritavate standarditele krediidi kvaliteedi suhtes.
Ьlaltoodud aspektid aitavad pangatццlistel laenutaotleja krediidivддrsuse hindamisel.
Stabiilses ьhiskonnas teenib pank oma kasumi pфhiosa laenuintressidelt, eelistades igakьlgselt analььsitud pikaajalisi ja kaalukaid investeeringuid. Seepдrast uurivad pangad vдga tдpselt дriplaane, mille alusel laenu tahetakse. Pдdev analььs hoiab дra kehva projekti rahastamise ja sedakaudu nii panga kui ka kliendi hдvingu.
Panga seisukohalt on oluline analььsida finantsaruandeid ja vaadelda tagatist.
Laenutaotluse analььsi spetsiifika seisneb ettevфtte finantsseisundi analььsi suures osakaalus krediidivддrsuse hindamisel. Kui laenud vфib ьldiselt otstarbe jдrgi jagada tarbimis - ja tootlikuks krediidiks, siis krediit ettevфtetele on reeglina tootlik krediit. See tдhendab, et ettevфtte eesmдrgiks on panna saadud krediit teenima tulu. Sellest tulenevalt peab suurt tдhelepanu pццrama firma majanduslikule seisundile ning perspektiividele.
Tuleb meeles pidada, et panka huvitavad sellised aruanded, mis peegeldavad ettevфtte tegelikku finantsolukorda. Tдhtis on eelkфige see, et aruanded oleksid vдrsked ja piisavalt detailsed. Vajalikud on kahe viimase arvestusperioodi aruanded, sest ainult nii on vфimalik jдlgida ettevфtet tema dьnaamikas ja teostada igakьlgset analььsi.
Laenutaotleja eelmise tegevusperioodi majandustegevuse analььs vфimaldab suurema tфenдosusega prognoosida tulevaste kohustuste фigeaegse tдitmise vфimalusi. Arvesse vфetakse laenutaotleja kфik kohustused ja nende katmiseks kasutavate vahendite allikad. Siiski ei anna mццdunud perioodi analььs rahuldavat ьlevaadet laenutaotleja tulevasest maksevфimet. Seega tuleb laenutaotleja finantsseisu ja maksevфime hindamisel lдhtuda muudestki aspektidest.
Pangatццtaja peab kasutama ka mitmesuguseid vдlispankade ja Eesti kommertspankade kogemusi.
Laenutaotleja loodetavate tulude ja kulude prognoosimiseks saab kasutada kфik vфimalikke vфtteid. Eelkфige on nendeks arvatavad laekumised toodangu mььgist, kulude suurus ja kasum. Sellehulgas tuleb kindlasti analььsida laenuprojekti (дriprojekti) mфju tulevasele finantstegevusele. Nende tegurite pфhjal koostatakse loodetavate tulude ja kulude arvestused, vфrreldavad bilansid prognoositava perioodi alguse ja lфpu seisuga ning neid vastandatakse.
Arvesse vфetakse kфik muudatused, mis tulenevad loodetavate tulude laekumisest ja kasutamisest. Siin tuuakse tдielikud andmed rahaallikate (kasum, amortisaatsioon, kreeditorid) ja vahendite kasutamise (kapitalimahutused, tegevuse laiendamine, laenude tagastamine) kohta.
Inflatsiooniprotsessi arenemisel muutub laenu tagastamise vфimaluste hindamine ьsna keeruliseks. Pangatццtajal tuleb kasutada mitmesuguseid tдiendavaid arvutusi, et hoiduda kahjudest seoses rahaьhiku vддrtuse langemisega. Ьheks kahjude vдltimise abinфuks oleks laenu protsendimддra tфsta, kuid ka sel alal esinevad piirangud, sest kфrged protsendimддrad mфjutavad laenutaotleja juures kulutuste kasvu ja samas ka maksevфime hinnangut.
Tagatise vфi garantii vajadus eeldab kфrgemat riski taset. Krediidijuhtimise protsessi tдpsel rakendamisel ei peeta tagatist krediidivфimlisuse asendajaks. Sel juhul on tagatis tдiendav kaitse juba aktsepteeritud krediidi puhul. Tagatised on jaotatud kahte suurde gruppi. Need on personaal- ja reaaltagatised.
Kдendus kui solidaarne vastutus on ьhelt poolt hea, kuna nфuet vфib esitada selle mitte tдitmise korral koheselt kдendajale. See vastu garantii korral saame garandi poole pццrduda alles pдrast seda, kui debitoor esutub maksejфuetuks. Samas on aga olemas risk, et ka kдendaja vфi garanteerija on selleks ajaks maksevфimetud.
Pant on seevastu pisut kindlam tagatis. Pank kasutab panti pфhiliselt krediidiriski vдhendamiseks, sest pandilepingu abil on kohtus vфimalik edukalt tфestada pangapoolse nфude pфhjendatust.
Pantida vфib kфike, mille pantimine pole seadusega keelatud ja millele vфib sissenфuet pццrata, kuid alati tuleb erilise ettevaatusega suhtuda objektidesse, mida on raske realiseerida. Pantida saab ainult seda vara, mis on pantija omandis. Pandiga tagatakse nфude tдitmine sellises tдhenduses, et kui isik endale vфetud vфlakohustust ei tдida ja on vфlausaldajale andnud pandi, siis nфude esitamise tдhtaja saabumisel vфib vфlausaldaja nфuda pandiga tagatud nфude rahuldamist panditud vara arvel.
Vastavalt vajadusele koostatakse laenulepingu juurde kдendusleping, garantiikiri, kommerts-, register-, vфi kдsipandilepingud vфi hьpoteek. Krediididokumentatsioon kindlustab krediidiriski eest, lubades pangal kasutada juriidilisi abinфusid, kui laenuvфtja rikub laenu kustutamise graafikut.
Kдsipant tekib pandi ьleandmisega pandipidajale erandjuhul pandilepingu sфlmimisega. Kui vфlakohustust ei tдideta ei tohi pank kanda pandiesemeid oma bilanssi ja hakata neid valdama, kasutama ja kдsutama nagu ta oleks nende omanik. pank vфib panditud asja mььa koos ьlekandmisega. Kдsipandi puhul on pangal kindel garantii, kuid praktikas kasutatakse seda vдhe, sest reeglina puudub pankadel vфimalus hoida suuremффtmelisi esemeid. Seetфttu on selle pandiliigi osa krediidinduses kaduvvдike, kuid lьhiajaliste laenude jaoks on see vфimalus siiski sдilitatud.
Registerpanti vфib pidada hьpoteegi analoogiks vallasasjale puhul, kuigi sellist garanteeritust ja reguleeritust nagu vallasasjade puhul siin ei ole. Registerpandi puhul on pandiese pantija valdusse ning pant registreeritakse seadusega ettenдhtud registris. Sфltuvalt pandi esemest jaguneb registerpant pandiks transpordivahendite, ettevфtte vallasvarale (kommertspant) ning intellektuaalsele omandile.
Transpordivahendite pantimise puhul on tegemist vдga spetsiifilise pandiliigiga, mille puhul tuleb arvestada paljude eriasjaolude ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Vaatamata sellele, et vфimalus selle pandiliigi kasutamiseks on antud, tuleb nende pantimise kord alles vдlja tццtada ja seadusega kehtestada (laevad, lennukid).
Kommertspandi kasutamine vфimalused olid kфige laialdasemad. Tema puuduseks vфib pidada ebakindlust, sest seadus lubab vффrandada kommertspandiga koormatud asju selliselt, et vффrandatud asjalt kommertspant kadus ja tekkis asjale, mis asendas vффrandatut. Sellest tulenevalt peatas дriseadustik kommertspandi seadmise, jдttes kehtima varem ettevфtteregistris registreeritud kommertspandid. Kommertspandi seadmise alused, kord ja tдitmise erisused sдtestatakse eraldi seaduses ja registreeritakse seadusega sдtestatud registris.
Intellektuaalsele omandile seatud pant on praktikas vдhekasutatud, sest selline pandiese on Eesti фiguspraktikas uus. Samas on raske hinnata, kuivфrd lihtne on pangal taolist pandieset vajaduse korral realiseerida.
Vддrtpaberi vфtmine on seotud riskiga. Kui laenu ei tagastata, siis on raskusi nende aktsiate realiseerimisega. Seega eeldab vддrtpaberipandi realiseerimine vastava turu olemasolu.
Kфige kindlam laenu tagatise liik on pangaametnike kinnitusel kinnisvarapant.
Hьpoteegi tagamise esemeks on kinnisasi, mida vфib koormata kas tervikuna vфi osaliselt. Hьpoteegi rakendamist raskendab asjaolu, et AФS loeb maaga pьsivalt ьhendatud hooneid kinnisasja lahutamatuteks osadeks. Asjaфiguse §8 kohaselt on kinnisasjaks ainult maa. Sama seaduse §241 kohaselt on kinnisasjaks ka hoonestusфigus ja korteriomandiseaduse §1 kohaselt loetakse kinnisasjaks samuti korteriomand, kui see hфlmab mфttelise osa maast, mille peal on hoone, kus korter asub. Sellest jдreldub, et need kolm - maatьkk, hoonestusфigus ja korteriomand- vфivad olla tagatiseks nn hьpoteegilaenu saamisel.
Ьhtlasti ei tohi unustada, et need vфivad olla hьpoteegina laenu tagatisteks ьksnes tingimuste, et laenu vфtja on kantud kinnistusraamatusse maa, hoonestusфiguse vфi korteriomandi omanikuna.
Hьpoteegiga kaasneva riski maandamise ьheks vфimaluseks on panga osalusel tegutsevad kinnisvarabьrood, kes oskavad kinnisvarale mддrata hinne.
Hьpoteek on kindlam kui pant, sest see on kinnisvara, mida ei ole vфimalik kaotada ega varastada ning mis tavaliselt ka ei hдvi.
Sellisel juhul saab hьpoteek ьheks enamkasutatavaks pangalaenu tagamise vahendiks, seda eeskдtt pikaajaliste laenude puhul, sest maa pandiesemena on stabiilne ja ajas vдhemuutuv.
Kui pank kindlustaks end kфikide riskide vastu, kasutades ьlaltoodud meetmeid, vфiks ta elada vдga rahulikult.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Asjaфigusseadus - Riigi Teataja toimetuse vдljaanne. Tln. 1993, 98 lk.
2. Brett, V. Kuidas sфlmida laenulepingut? - Mihkel, nr. 3, 1994, 58 lk.
3. Cole, R. Consumer and Commercial Credit Management. Irwin Book, 1989, 647 lk.
4. Eesti Panga infoosakonna materjalid, 1996, 65 lk.
5. Feldmann, M. Pankade riskireiting astub uude aastasse. - Дripдev, 4. mдrts 1996.
6. Hansson, A. Mis mддrab intressimддrade taseme ?-Дripдev. Panga eri. 8.veebruar 1995.
7. Hansapanga aastaaruanne. 1995, lk.52.
8. Hansson, A. Mis mддrab intressimддrade taseme? Дripдev. Panga eri. 8. veebruar 1995.
9. Heinsalu, K. Usaldada saab pдrast kontrolli. - Дripдeva Lisa, 28. veebruar 1996.
10. Hддl, E. Pangalaenu andmine on vastutusrikas protseduur.- Eesti Sфnumid, 13.aprill, 1995.
11. Kell, K. Laenud - фnn ja фnnetus. - Eesti Ekspress, 26. mai, 1995.
12. Kell, K. Pangabilanss - mida see nдitab. - Eesti Ekspress, 26. mai, 1995.
13. Kinney, M. The Handbook of Mortgage Banking. IRWIN, 1985, 614 lk.
14. Kitvel, E. Ettevхtte maksevхime hindamine. - EMI Teataja, nr. 3, 1992, 76 lk.
15. Krediidiasutuste seadus. - Riigi Teataja, 1995, nr. 4, 102 lk.
16. Lill, A. Pank minimeerib laenuriski. - Kaubaleht, 17. septeember 1993.
17. Lipstok, A. Pangandus ja finantsid. - Raamatupidamisuudised, nr. 2, 1995, 64 lk.
18. Lukas, R. Vддrtpaberid pangalaenu tagatisena. - Дripдev, 20. november 1995.
19. Maack, K. Suur pangad vдljastavad pikaajalist laenu. - Дripдev, 7. mдrts 1996.
20. Mc Naughton, D. Banking Institutions in Developing Markets. Washington, 1992, 312 lk.
21. Mayer, T. Raha, pangandus ja majandus. I osa, Tln., 1992, 171 lk.
22. Olak, H. Mida pakkuda pangale laenutagatiseks ? - Дripдev, 31. august 1994.
23. Ots,A. Krediidiinfo tдhtsus hakkab Eestis suurenema. - Kaubaleht, 28. noveember, 1994.
24. Paltser, A. Asjaфigusseadus. Kommentaarid. 1994, 326 lk.
25. Rose, S. Commercial Bank Management: Producing and Selling Financial Services, 1991, 678 lk.
26. Pдrna, P. Hьpoteek. - Maa ja vara, nr. 6, 1995, 256 lk.
27. Raidla, P. Laenukontor tahab vaid tagatist. - Дripдev, 5. mдrts 1996.
28. Raudsepp, O. Pangandussфnastik. Tln., 1995, 122 lk.
29. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine. Kьlim, Tallinn, 1995, 140 lk.
30. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. TU Trьkikoda, 1994, 180 lk.
31. Rozental, V. Lддne дrikultuuri kuulub ka krediidiinfo. - Postimees, 21. oktoober, 1994.
32. Salopuhho, V. Panga usaldusvддrsusest. - Raamatupidamisuudised, nr. 1, 1995, 64 lk.
33. Scott, D. Aktsiaettevфtte rahandus, Tln: EMI, 1991, 171 lk.
34. Scott, D. Aktsiaettevфtte rahandus, V osa, Tln., 1992, 210 lk.
35. Spremann,K.Investition und Finanzierung.Oldenbauerg Verlag ,Mьnchen,Wien, 1991,875 lk.
36. Sфrg, M., Ivanova, N. Uus krediidiasutuste seadus tulekul. - Дripдev, nr. 12, 1995.
37. Zeno, A. Kinnispant ehk hьpoteek. - Juridica, nr. 4, 1993, 92 lk.
38. Zirnask, V. Risk on kaasaja panganduse moesфna. - Hommikuleht, 13. oktoober 1994.
39. Tropp, M. Lepingud. Kirjavahetus. Muud dokumendid. AS Juura, 1995, 195 lk.
40. Tдitevmenetluse seadustik, - Riigi Teataja, nr. 1, 1993, 233 lk.
41. Vфtting, A. Garantiikirjad ei tekita pankade probleeme. - Hommikuleht, 6. aprill 1995.
42. Vфtting, A. Laenu tдhtajad pikendavad. - Eesti pдevaleht. Дrileht, 26. juuli, 1995.
43. Дriseadustik, - Riigi Teataja, nr. 26 - 28, 1995, 198 lk.
44. Ьlavere, R. Garantiikirjade aeg on ьmber. - Дripдev. Panga eri, 8. veebruar 1995.
45. Ьlavere, R. Hьpoteeklaenude osakaal pankades vдike. - Дripдev, 21. august 1995.
46. Ьlavere, R. Krediidiregister distsiplineerib. - Дripдeva Lisa, 28. septeember, 1994.
47. Ьlevaade pangandusest seisuga 29.veebruar 1996 a. Pangastatistika ja analььsi osakond.
48. Fynjyjd> V. Pfkju b rhtlbnysq hbcr. - <fyrjdcrjt ltkj> yjv.5> 1995> 76 cnh.
49. <fkf,fyjd B.Jcyjds abyfycjdjuj vtytl;vtynf.Abyfycs b cnfnbcnbrf>1995>384 cnh.
50. <fyrjdcrbq gjhnatkm - 3. Jn. htl. Rjhj,jd ?> - CJVBYNTR> 1995> 752 cnh.
51. Dbyjuhfljd> D. Rhtlbnyfz b bydtcnbwbjyyfz gjkbnbrf Byrjv,fyrf. <fyrjdcrjt
ltkj> yjv. 11> 1995> 40 cnh.
52. Gfyjdf> U. <fyrjdcrjt j,cke;bdfybt xfcnys[ kbw. - FJ LBC> 1994> 352 cnh.
53. Rfpbvfufvtljd> F. Jgthfwbb b eckeub rjvvthxtcrb[ ,fyrjd lkz yfctktybz. -
CG,> 1994> 128 cnh.
54. A=ljhjd> <. Fyukj - heccrbq njkrjdsq ckjdfhm dfk/nyj - rhtlbnys[ nthvbyjd. -V>
Abyfycs b cnfnbcnbrf> 1992> 240 cnh.
SUMMARY
Making loans is the principal economic function of banks.
When a bank gets into serious financial trouble, its problems usually spring from significant amounts of loans that have become uncollectible due to mismanagement, illegal manipulation of loans, misquided lending policies, or from an unexpected economic downturn.
Banks consider many factors in deciding whether or not to grant a loan to a borrower.
Generally, however, the evaluation of a loan application will focus on six key factors:
1) capacity, or whether the borrower has the legal standing necessary to sign a valid loan contract;
2) character, which goes to the honesty and sincerity of the borrower and whether the loan is for a good purpose;
3) capital, which focuses on the borrower's estimated capacity to generate sufficient income or cash flow to repay the loan;
4) collateral, or whether the borrower has assets or other items of value that can be pledged to help secure the loan;
5) conditions, or the broader environment of the industry and the economy in which the borrower operates that could adversely affect loan repayment;
6) control, which refers to whether or not the borrower's application meets the bank's loan - quality standards and the standards imposed by the regulatory authorities.
Finally, a sound bank lending program must make provision for the periodic review of all loans until they are retired.
